Esileht
HARJUMAA
JUURU

JUURU MIHKLI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Allikad:

1. Kask, Kalev. Vana ja uus Juuru kirik. - EELK Juuru Mihkli koguduse leht. Nr. 1 (23), Juuli 2011
2. Markus, Kersti. Raplamaa kirikud. Muinsuskaitseamet, 2002.
3. Vitraažakende restaureerimise aruanne, 1981. Muinsuskaitseameti Vallasmälestiste arhiiv, toimik 4-11/6 II köide
4. http://www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/tood/tehtud-tood-2003
5. Vestlus Juuru kirikuõpetaja Tauno Kiburiga (2010)
6. http://www.eestikirik.ee/?p=828
7. Tornkiivri konstruktsiooni restaureerimise tööjoonised ja eelarve. H. Uuetalu. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-5068
8. Vitraažakende “Johannes” (reg nr 5927) ja “Peetrus” (reg. nr 5928) restaureerimine, 2005. Domini Canes OÜ. Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv
9. Juuru kabeli maalingute ja seinaviimistluse konserveerimine. Siseviimistluse eeluuringud Juuru kiriku kooriruumis. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna suvepraktika. Koostanud Hilkka Hiiop, Anneli Randla, Merike Kallas et. al.
Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-12712
10. EELK Juuru kiriku põranda restaureerimine. Muinsuskaitse eritingimused. Põhiprojekt. Rändmeister OÜ. Koostanud Juhan Kilumets, Ain Pihl, Silvia Ränd. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-17651
11. Lühiülevaade tööde teostamiseks. Koostanud Joel-Siimo Põld. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 36601


1895
Kantsli restaureerimine ning muudatused interjööris seoses kiriku ümberehitusega. (allikas 1)

Kantsel restaureeriti tuntud baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni juhendamisel, isiklikult restaureeris ta kantsli skulptuurid. Kuna kantsli viies külg asetati vastu võidukaart, paigutati figuurid ümber - evangelistid Matteus ja Luukas vahetasid kohad ja Kristus viidi kantsli ukse kohale. Samuti kavandas Kügelgen kantsli uue trepirinnatise, mille kaks reljeefi - "Kristuse sünd" ja "Ülestõusmine" on koopiad Pühavaimu kiriku trepikäigult, kolmandal on aga kujutatud uut kirikut ja taevasse tõusmas peaingel Miikaeli, kätel vana keskaegne kirik. Ukse lillevanik paigutati väliskülje asemel siseküljele.

Kirikusse maaliti ka kaks loosungit: võidukaarele Johannese esimesest kirjast Jumal on armastus ja vitraazhide kohale Luuka evangeeliumist Au olgu Jumalale kõrges. üle lubjatud. Seni kiriku võidukaarepalgil asetsenud 18.sajandist pärinev J.V.Rabe valmistatud krutsifiks paigaldati lõunapoolse rõdu seinale.

1936
Remonttööd kirikus.

1936. aastal toimus kirikus suurem remont. (allikas 2)
Remonttööde käigus paigutati J.V. Rabe krutsifiks lääneportaali reljeefile. (allikas 2)


1965
Tornikiivri taastamine ning kiriku katusekatte vahetamine. (allikas 7 )

1964. aasta juulikuus pikselöögi tagajärjel tekkinud tulekahju hävitas torni 20m kõrguse puitkonstruktsiooni täielikult kuni torni ülaosani.
1965.a. taastati tornikiiver endistes vormides; deformeerunud katuseeterniit vahetati uue vastu. Torni kiviosale ehitati ajutine varikatus.

1981
Vitraažakende restaureerimine. Muuseumide ja Kultuurimälestiste Teaduslik-Metoodiline Nõukogu. (allikas 3)

Kiriku läheduses asuva jõe süvendamisel kasutatud dünamiidiplahvatus tõttu oli vitraazide tinaraam hakanud pragunema, klaasid kaarduma ning tinaraamist välja vajuma. Restaureeriti 19.sajandist pärit vitraažaknad "Johannes" ja "Peetrus".


1990. aastad
Katusekatte vahetus, fassaadilt tsementkrohvi eemaldamine. (allikas 5)

Kiriku eterniitkatus vahetati 1990.a. keskel valtspleki vastu.

Niiskusprobleemide lahendamiseks eemaldati kogu kiriku fassaadilt maapinnast kuni 3 meetri kõrguseni ulatuv tsementkrohv.


2002-2003
Põhjakülje uste restaureerimine. (allikas 4)

Restaureeriti kiriku põhjakülje uksed ning valmistati uus varikatus.


2005
Vitraažakende "Peetrus" ja "Johannes" restaureerimine. Kunstnik: Dolores Hoffmann; meistrid B. Moreev, A. Bruk. (allikas 8)

Vitraažaknad "Johannes" ja "Peetrus" demonteeriti varasemast tinaraamistusest ning paigaldati uude tinaraami.


2006-2007
Oreli restaureerimine Kriisa Oreliehitus OÜ poolt (Göran Grahni ekspertiisprojekt). (allikas 6)

Juuru orelimeister Jakob Saarmann töötas koos Saksa oreliehitaja Welckeriga, kui too remontis Niguliste kiriku orelit. Saarmann kasutas töös teiste vanade orelite osi (nii Juuru vana pilli Carl Tantoni 1849 kui ka Tallinna Niguliste kiriku oreli osi J.A. Stein 1812), mis teeb instrumendi eriti unikaalseks.
Restaureeriti deformeerunud orel, mille kasutusvõimalused olid muutunud piiratuks vilestiku ning esimese manuaali tuulepõhja seisukorra tõttu; oreliviled olid vanad ja kahjustatud.

2016

Siseviimistluse eeluuringud kooriruumis

Tehti pistelisi sondaaže kuni 6 m kõrgustelt tellingutelt. Tuvastati 2 krohvikihti. Hilisemalt, 1895. aasta ümberehitusjärgselt krohvilt leiti maalitud kirju ja ornamentaalseid maalinguid (allikas 9).

Edelanurga põranda seisukorra uuring

Kahjustunud põrand osaliselt lahti võetud. Puitosad seenkahjustustega. Rõdu postide alumised osad samuti kahjustunud. (allikas 10)

2019
Krohvikatte avariitööd fassaadidel

Eemaldati lahtised kivi ja krohvitükid. Tehti hädavajalikud krohviparandused. (allikas 11)

2019

Kantsli uuringud (allikas 12)

Ackermanni projekti raames uuriti erinevate meetoditega kantslit.