Esileht
SAAREMAA
KAARMA

KAARMA PÜHA PEETRI JA PAULI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:
  1. Markus, Kersti; Kreem, Tiina-Mall; Mänd, Anu. Kaarma kirik. Tallinn, Muinsuskaitseamet, 2003
  2. Alttoa, Kaur. Saaremaa kirikud. The Churches on the Island Saaremaa. Tallinn: Kunst, 1997
  3. Eesti Arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Koostaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
  4. Kaarma kirik. Uuringud 2001. Rändmeister Oü. Koostaja: E. Mölder. (Muinsuskaisteameti arhiiv, säilik A-4571)
  5. EKA Restaureerimisteaduskonna poolt läbi viidud Kaarma kiriku siseviimistluse stratigraafia vaatlus. 2004.a.august
Ajalooline kokkuvõte tugineb peamiselt allikale nr.1 (Markus, Kersti; Kreem, Tiina-Mall; Mänd, Anu. Kaarma kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2003)

EHITUSETAPP 1


Enne 1261.a.

Dateering seostub ülestõusuga Saaremaal, mille käigus oletatavalt põlesid nii käärkambri kui pikihoone katus.

Esimese kivikiriku ehitamine kahes järgus:

1.1. kooriruumi ja käärkambri esimese korruse ehitamine.
Tõenäoliselt eksisteeris koor koos võidukaare ja ühekorruselise käärkambriga mõnda aega üksinda; samal ajal, kui need kiriku asad olid juba kasutuses, püstitati pikihoonet.

Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:

Nn.”valge kiriku” periood.
  • Valgeks lubjatud tasapinnad, punane kvaadermaaling võidukaarel ja katmata kivipinnaga struktuurielemendid (roided, kilpkaared jms), mis olid kaunistatud otse kivile kantud valge kvaaderdekooriga;
  • Kaks pühitsusristi kooriruumi põhjaseinal;
  • Käärkambri teise korruse maalitud friis, mis algselt oli kooriruumi põhjaseina välisfassaadi dekoratsioon.
1.2. ühelöövilise pikihoone lisamine
Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:
  • Interjööripindade katmine kollaka lubjakihiga; roiete ja muude struktuurielementide kaunistamine punase kvaadermaalinguga, mida hiljem täiendatakse musta joondekooriga;
  • Kooriruumi põhjaseina maalingud: roosaken, seina vasakul poolel olev linnavaate fragment ja stiliseeritud liiliad kilpkaare tipus.
Varsti pärast saarlaste ülestõusu 1261.a. kukkusid kokku pikihoone võlvid. Säilis üksnes koorivõlv. Võlvide varisemise peamiseks põhjuseks peetakse siiski lõunaseina ja võimalik, et ka lääneseina vundamentide vajumist.


EHITUSETAPP 2

Umbes 1270 (1260.a.-te II pool)
Tuginedes stilistilisele analüüsile (võrdlus 1265-70 ehitatud Ridala kirikuga) seab Villem Raam II ehitiusetapi alguse enne 1270. a. (allikas 3)

Pikihoone katmine puitlaega


Peamised ehitustööd pärast algkiriku pikihoone võlvide kokku varisemist:
  • Käärkambri esimese korruse võlvimine kahevõlvikuliseks ning käärkambrile teise korruse lisamine;
  • Uue läänefassaadi (s.h lääneportaali) ehitamine;
  • Pikihoone ehitamine umbes 1 m võrra kõrgemaks;
  • Pikihoone katmine puitlaega.
Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:
  • Kiriku täielik valgendamine ja struktuurielementide taasdekoreerimine punase kvaadermaalinguga;
  • Võidukaare kohale (praeguste võlvide pealne katusealune ruum) ümarristi ja Malta risti maalimine. (allikas 5)
EHITUSETAPP 3

Umbes 1407
Dateering põhineb portaali lähedal torniseina paigutatud kivitahvli tekstile, mis eesti keeles teatab kiriku lõpetamisest 1407 aasta peetripäeval.

Läänetorni püstitamine ja pikihoone muutmine kahelööviliseks.


Peamiste renoveerimistööde hulka kuulusid:
  • Läänetorni ehitamine;
  • Pikihoone võlvimine kahelööviliseks;
  • Pikihoone katuseharja mitme meetri võrra madalamaks laskmine;
  • Kahe pikihoone põhjafassaadi toestava tugipiilari ehitamine;
  • Pikihoone loode- ja edelanurkadesse torni toestavate tugipiilarite ehitamine.
Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:
  • Beežikale lubjakihile teostatud punane kvaaderdekoratsioon, mis katab nii uute võlvide kui varasemasse perioodi kuuluvate ehitusdetailide struktuurielemente;
  • Kooriruumi põhjaseina paremal poolel asuv punase lineaarmaalingu fragment, millel on kujutatud püha Christophorus (säilinud üksnes kaks suurt jalga), munk ja hoonetegrupp.

HILISEMAD MUUDATUSED

15. sajand
 
Varsti pärast 1407.a. renoveerimistööde lõppu hakkasid läänesein ja torn vajuma. Läänefassaadile ehitati kaks torni toetavat lisa-tugipiilarit.
18. sajand

1725-28.a. - renoveerimistööde käigus ehitati põhja- ja lõunaseina sisse- ja väljapoole massiivsed, läänepoolesid aknaid katvad tugipiilarid.
1766 - ehitati barokne tornikiiver.

Hilisemad maalitud dekoratsioonid:

17. saj. algus - tumepunane lineaarne kõrv- joonornament, mida leidub peamiselt käärkambri esimesel korrusel, aga ka Fromholt Bergi mälestaustahvli ümber pikihoone põhjaseinas ning põhjaportaali ümber.
18. saj. lõpp -
  • Kooriruum seinu võlvideni kattev kollane marmorimitatsioon hallil taustal;
  • Tõenäoliselt samasse etappi kuulub pikihoone põhja- ja lõunaseinal võidukaare poolses osas säilinud must akantusornament.
19.saj. algus - kahe paralleeljoone vahele maalitud siksakornament, mis kulgeb umbes kahe meetri kõrgusel paralleelselt pikihoone ja koori põrandaga ning raamib põhja- ja lääneportaalid.
19. sajandist alates on kiriku interjööri vähemalt kolmel korral üle maalitud, kasutamata märkimisväärset dekoratiivset maalingut.