Esileht
VÕRUMAA
VALGA

VALGA JAANI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1946

Remonditi kiriku katust ja aknaid, mis olid saanud 1944. aastal sõjategevuse läbi kannatada (suurtüki mürskude otsetabamus). Katuse katte remont: uus papp ja tõrvamine.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv, 1946. nov. - dets.

 

1947

Katuse katte remont: uus papp ja tõrvamine.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1948

Katuse katte remont: uus papp ja tõrvamine.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

Detsembris viis Valgamaa TSN Täitevkomitee komisjon läbi katusekandekonstruktsioonide uuringud, mille tulemusel selgus, et:

  • Lae konstruktsioone kannavad 8 fermat, milledest kahe, mitte kõrvuti oleva ferma kandetugipostide poolsed otsad on kõdunenud ja müürilatid on kuuest kohast osaliselt mädanenud.
  • Neli laetala on ematalade kohalt ja otstest kõdunenud.
  • Üks kahest ematalast on kohati kõdunenud.
  • Lae krohv on katuse läbilaske kohtadelt maha varisenud.
  • Ematalad on deformeerunud.

Komisjoni arvates on laekonstruktsiooni mädanik tekkinud vihmavee läbijooksust ja mitteküllaldasest ventilatsioonist kahe lae vahel. Kahjustused pole ohtlikud ja lagi pole varisemisohus. Samas soovitatakse tungivalt järgmise aasta suvel lae ja katusekonstruktsioonide kapitaalremont läbi viia.

Nende tööde läbiviimiseks määrati Valgamaa Ehitustrust, kellega sõlmiti vastav leping ning kes lubas tööd läbi viia 1949. aasta suveperioodil. Remont jäi siiski tegemata.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik  X/171. 1945-1950.

 

1949

Katuse katte remont: uus papp ja tõrvamine.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1950

Tartu linna peaarhitekti projekteerimis-geodeetilise büroo poolt viidi läbi visuaalsed laekonstruktsiooni uuringud, mille käigus tuvastati, et

olemasolev tugistik on teostatud ebaprofessionaalselt, seetõttu on lagi mõnest kohast, eriti keskelt, vajunud kuni 30 cm.

Allikas: Projekt. Peetri-Luke kiriku lae tugevdamine. Koostaja Tartu linna peaarhitekti projekteerimis-geodeetiline büroo.

            (Muinsuskaitseameti aiiv, säilik P-11995).

 

Katuse katte remont: uus papp ja tõrvamine.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1951

Valga praostkonna praosti kt. E. Sisas kurjustab aasta alguses kogudusega, et miks on kapitaalremont ikka veel läbi viimata, kuigi eelmisel, s.o. 1950. aasta 12. juunil, oli vastuvõetud remonttööde projekt.

1. aprillil toimunud koosolekul otsustas kiriku kogudus, et kuna väidetavalt kirikul mingit ohtu ei ole mis nõuaks otsest kapitaalremondi teostamist pööningu korral, siis piirdutakse käesoleval aastal vaid katuse tõrvamisega.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1952-1954

Igal suvel toimub neil aastatel katuse katte remont: uus papp ja tõrvamine.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1954

A. Audova koostas kiriku kapitaalremondiks eelarve. 

Ehituse kirjeldus ja seisukord:

  • Kirik on ehitatud tellistest välisseintega.
  • Lagi ripub puidust turvikutel.
  • Katusekatte materjaliks on räästaääristel ja neeludel must raudplekk, mansard osa on kaetud savist hollandi kividega ja keskosa on kaetud katusepapiga.

Selleks aastaks on kirik seisnud juba aastaid ilma kapitaalremondita, kusjuures on näha veel sõjapurustuste jälgi, mis on hoonet tublisti kahjustanud.

Paikvaatlusel võis näha, et katuse- ja laekonstruktsioonid on ehitatud ebateadlikult, mille tõttu on kogu süsteemi puidust osad tohutu omakaaluga.

Seisukord:

  • Katusekattematerjalid ning katuse neelud on kõdunenud.
  • Katusest on toimunud tugev läbijooks, mille tõttu on kahjustunud katuse puidust kandekonstruktsioon ning lagi.
  • Laes on hoone keskosas tugev vajumine. 

Samal aastal alustati remonditöid.

  • Tugevdati kiriku lage.
  • Parandati senist katust ning likvideeriti läbijooksukohad.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1955

Kiriku remont jätkub:

  • Kirikule pannakse ruberoidist katus. 
  • Hollandi kividest katuse mansard osas parandati täielikult - kõdunenud kivid asendati uute kividega. Kivide vahele pandi tsemendi ja lubjasegu.
  • Laelt ja seintelt lõhuti maha lahtine ja pragunenud krohv. Kõdunenud krohvimatid asendati uutega ning krohviti uuesti. Lagi ja seinad valgendati lubivärviga.
  • Altar, sambad, aknad ja uksed seestpoolt värviti õlivärviga.
  • Parandati kõik aknad ning pooltele kirikuakendele tehti sisemised akand.
  • Kirikusse tehti üks uus ahi.
  • Remonditi käärkamber.

Allikad:

        1.1948-1984. Valga kirik. Kirjavahetus 40 lehel. (Muinsuskaitseameti arhiiv).

        2.  EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1956

Välisfassaadi remont:

  • Uuendati osaliselt torni katuse plekk.
  • Parandati torni ja kiriku karniisid, vundament ja krohv müüridel.
  • Peasissekäigu ette valati uus tsemendist trepp. 
  • Õlivärvidega värviti torni plekk katus (endises värvitoonis), kiriku aknad ja uksed.
  • Välisfassaadi värviti lubivärviga (endises värvitoonis).

Allikad: 1. Muinsuskaitse eritingimused Valga Jaani kiriku restaureerimiseks ja remondiks. 2008. Koostaja Marksi Projekt OÜ.
                (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9424).

             2. EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1957

Jätkati välisfassaadi remonti.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1958

25. augustil tõrvatakse ruberoidkatust ja parandatakse mansardkatust, mis kaetud hollandi ehk ,,S’’ kividega. 

Allikas: 1948-1984. Valga kirik. Kirjavahetus 40 lehel. (Muinsuskaitseameti arhiiv).

 

1962

  • Parandati torni kivist osa.
  • Karniisid on parandatud ja krohvitud ning kaetud uue kaitseplekiga
  • Torn valgendatud lubivärviga kahes värvitoonis.
  • Remonditi tornialust treppi.
  • Parandati osaliselt katust.

Allikad: 1. 1948-1984. Valga kirik. Kirjavahetus 40 lehel. (Muinsuskaitseameti arhiiv).

             2. EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1968

Lasti teha kirikule neli uut sisemist akent, mansard korrale kõik uued aknad ja klaasida ning  lõhutud ruudud asendada.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-171. 10.nov. 1951 - 17.nov. 1970.

 

1972

Välisseinte valgendamine kahes värvitoonis  (on teada, et värv pleekis tugevalt juba ühe suvega) ja katuse remont.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-132. 11. jaanuar 1971 - 7. jaanuar 1992.

 

1973

Parandati ja värviti kõik kiriku aknad. Seda tööd tegi koguduse õpetaja Jaan Audova tasuta, vahel aitas teda mõni vabatahtlik.

Kiriku seisukord:

  • Torni ja kiriku katuse vaheline lamekatus on vajunud ca 20 cm.
  • Mansardkatusel kivid lagunenud.
  • Kiriku ahjud on vananed ega vasta ohutusnõuetele.
  • Põrandatalad on läbi mädanenud.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-132. 11. jaanuar 1971 - 7. jaanuar 1992.

 

1974

Käärkambris toimus remont ning ehitati uus ahi. 

Tornis remonditi kõige hädavalikumad kohad. Remontijaks Johannes Põdra. Töö jäi pooleli, kuna meistril oli palju tööd ka mujal.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-132. 11. jaanuar 1971 - 7. jaanuar 1992.

 

1976

Remondimees Joh. Põdra jätkas remonti. Arvatavasti uuendati katuse karniiside kaitseplekki (tsinkplekk). Aja puudusel jäi see pooleli.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-132. 11. jaanuar 1971 - 7. jaanuar 1992.

 

1977

Kirikusse paigaldati gaasiküte.

Taas kaeti katus pealt uue ruberoidiga (seda tööd oli vaja teha enam-vähem üle aasta).

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv. Kirjavahetus Valga Peetri-Luke kogudusega. Toimik X-132. 11. jaanuar 1971 - 7. jaanuar 1992.

 

1980

Siseruumide täielik ulatuslik remont. On teada, et nende tööde käigus puidust osasid ei vahetatud.

Allikas: Muinsuskaitse eritingimused Valga Jaani kiriku restaureerimiseks ja remondiks. 2008. Koostaja Marksi Projekt OÜ.
            (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9424).


1983

Välisfassaadi remont.

Allikas: Muinsuskaitse eritingimused Valga Jaani kiriku restaureerimiseks ja remondiks. 2008. Koostaja Marksi Projekt OÜ.
            (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9424).

 

1990. aastate esimene pool.

Uuendatakse tornikiivrit ning katuseharja plekkosa, samuti parandatakse kivikatust, kasutades selleks vanu keraamilisi katusekive. 

Parandustööde käigus likvideeritakse katuse lääneküljelt kaks korstent.

Allikas: Muinsuskaitse eritingimused Valga Jaani kiriku restaureerimiseks ja remondiks. 2008. Koostaja Marksi Projekt OÜ.
            (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9424).

 

1997

Kiriku torni paigaldati kellamäng.

Allikas: Kiriku poolt välja antud voldik ''Valga Jaani kirik aastast 1787''

 

2000

Puitpõranda remont, mille käigus asendatakse vanad põrandalauad välja täpselt samas mõõdus olevate uute laudadega.

Allikas: Muinsuskaitse eritingimused Valga Jaani kiriku restaureerimiseks ja remondiks. 2008. Koostaja Marksi Projekt OÜ.
            (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9424).

 

2005

Konserveeritakse kiriku klaasimaal. Tööd toimusid Tallinnas, Ennistuskojas ''Kanut''.

Allikas: Valga Jaani kiriku klaasimaal. Konserveerimistööde kaart. (Aruanne). Koostaja Ennistuskoda ,,Kanut’’. 2005. a.
            (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9855).

 

2008

Aastal 2008 teostas Marksi Projekt OÜ kiriku konserveerimise ja remondi eelsed uuringud. Tuvastati, et:

  • Vundament vajab kindlustamist, sest maapinna ligidal on vundamenti kattev krohv varisenud ning tundub, et krohvi alt on ka müüritis osaliselt pragunenud/lagunenud. 
  • Tellistest seinad on krohvitud, kuid sademevesi on seina mitmest kohast rikkunud. Eriti on seda näha kiriku loode- ja kirdeküljel, torni ja põhikehandi liitekohas.
  • Kahjustatud on: peasissepääsu kohal olev kolmnurkfrontoon, tornikiivri alune hammaskarniis ning tornikellade ümbruses olev krohv.
  • Kõige halvemas seisukorras torni krohv, mis on suurte tükkidena eemaldunud.
  • Mõlematel välistreppidel on astmed murdunud ja katkised.
  • Torni puust luugid, mis on maalitud akende sarnasteks, on küllaltki kehvas seisukorras.
  • Kiriku ainus säilinud kivist korsten vajab remonti, kuna on mitmest kohast murenenud.
  • Siseruumid on võrdlemisi heas seisukorras, kuid seintel on märgata siin seal asuvaid väiksemaid murenenud kohti.
  • Laekrohv on mitmest kohast kahjustunud. Kõige tõsisemalt kirikuruumi põhjaseina ja lae vahel.
  • Altari kõrval asuv Bullerjani tüüpi plekk ahi rikub ruumi üldilmet. Kaks teist plekkahju (kiriku lääne osas) on väliselt heas seisukorras.
  • Oreliväär ja seda toetavad sambad on heas seisukorras.
  • Orelirõdule viiv puidust trepp on heas korras, kuigi astmed on mõnevõrra kulunud.
  • Vanade siseuste seisukord on hea, enamusel neist on säilinud isegi originaalsed metallist manused.
  • Käärkambrist altari peale viiv trepp on heas korras, astmed veidi kulunud.
  • Käärkambri seinu on ilmselt viimati krohvitud nõukogude perioodil. Krohv on heas korras kuid hoonega sobimatu.
  • Käärkambris asub hilisem plekkahi, mille taga seinal on krohv kahjustunud.
  • Käärkambri põrandalaudadelt on värv kulunud.
  • Käärkambrist välisukseni viiv trepp ja selle värvkate on kulunud.
  • Peasissekäigu juures olevast eeskojasr torni viiv puutrepp ning selle käsipuu on heas korras, kuid kulunud.
  • Tornitrepi vahekorruste põrandalaudis on kulunud kuid suuremate kahjustusteta.
  • Torni siseseinte krohv on vana ja vajaks uuendamist.
  • Ühel kirikukellal on servad murdunud.
  • Torni luugid on seestpoolt niiskuse poolt kahjustunud ning varasemalt lapitud/remonditud.
  • Katusekonstruktsioon on hea.   

Allikas: Muinsuskaitse eritingimused Valga Jaani kiriku restaureerimiseks ja remondiks. 2008. Koostaja Marksi Projekt OÜ.
            (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9424).

Aastal 2008 viis Marksi Projekt OÜ kirikus läbi ka värviuuringud, mille tulemused on järgmised:

  • Siseruumides on olnud läbi ajaloo küllaltki tagasihoidlik värvilahendus. Seinte alumistel kihistustel on näha erinevaid heledaid, peaaegu valgeid värvitoone. 
  • Puidust pindade alumistes kihistustes on näha tumedamaid, maalähedasi murtud toone.
  • Laed, peegellaed ja karniisid on olnud samuti valged või helehallid. Lae keskosa ja rosetti ei saadud uurida.
  • Välisfassaad on olnud algselt samuti heledates toonides. Sokkel hall, fassaadi põhiosa kreemjalt heleroosa ja kõik eenduvad osad (pilastrid, karniisid, nurgakvaadrid jne.) valged.

 Allikas: Valga Jaani kiriku värviuuringute stratigraafia aruanne. 2008. Koostaja Marksi Projekt OÜ.
             (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9425).

  • Katuse avarii remont.

Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register

  • Restaureeriti põhjaportaali uks.

Vt. publikatsioone

2013

Katuse karniiside restaureerimine

Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register

 

2014

Kiriku torni restaureerimine (tornikiivri ja torni põhihoonega liitumiskoha kandekonstruktsioonide ja katuse restaureerimine, torni ülemiste karniiside remont).

Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register

 

2018

Peatrepi taastamine. Halvas seisus peatrepp asendati uue betoonastmetega trepiga. 

Allikas: Valga Jaani kirik. Restaureerimise põhiprojekti muudatus. Arhitektuurne põhiprojekt. 2018. A Ruum Disain OÜ, Jaanika Saar
(Muinsuskaitseameti arhiiv, digisäilik, kk nr 33614)

 

2020

Tornitrepi remonttööd.

Allikas: Koguduse facebook

 

2021

Läänekülje trepi uuendamine. Lagunenud dolomiitastmetega trepp asendati uue betoonastmetega trepiga. 

Allikas: Koguduse facebook