Esileht
VIRUMAA
NARVA ALEKSANDRI

NARVA ALEKSANDRI SUURKIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1881
21. juunil 1881. a asetatakse Joaorus (Joachimstahl) uue kiriku nurgakivi. (Allikas 3)

Neoromaani stiilis kirik valmis arhitekt O. P. Hippiuse projekti järgi, järelvalvearhitektiks oli P. Alisch. Põhiplaanis kaheksanurksele kavatisele liitub lääneküljel eeskoda ning kaheksatahuline torn ehisviilude ja telkkiivriga. Algne, 60-meetri kõrgune torn hävis II maailmasõjas. (Allikas 7)

Kiriku avar interjöör on kaetud 21,5 m diameetrise kuppelvõlviga. Ruumi kuuel küljel on neogooti stiilis empoor. Algselt paiknes pearuumis amfiteatrina paigutatud pingistik; pingid olid ka empooridel. Ruum mahutas ligi 5000 inimest (istekohti oli 2500). (Allikas 7)
1886
Valmis 30 registriga orel Walckeri firmalt. (Allikas 2 ja 3)

1897
Kiriku vaheruumi tagaseina niššidesse paigutati Thorvaldseni Peetruse ja Pauluse kipskoopiad. (Allikas 1 ja 3)
1901
Torni paigaldati uus kirikukell. (Allikas 1)

1910
Kirik ümbritseti püstaiaga. (Allikas 1)
1923
Kirikut ümbritsevale piirdele tehti väravad. (Allikas 1)

1944
Narva pommitamisel, 6.märtsil 1944. a, hävis tornikiiver. (Allikas 3)
24.juulil lõhati altpoolt torni kõrge kiviosa, hävis ka orel. (Allikas 1 ja 3)
1956-1959
Kiriku taastamistööd alates 1956. a. (Allikas 1 ja 3)
Kellatorni säilinud osa katusele püstitati puidust tornike, ristiga tipus. (Allikas 1)
1962
Kirikuhoone muudeti laoks. (Allikas 1)

1988

Koostati kiriku kontserdisaaliks ennistamise-kohandamise projekt. (Allikas 1)

2007-2008
Ulatuslikud tööd kellatorni taastamisel. (Vt konserveerimise ajalugu, 2007-2008)

2007
Peasissekäigu kohale paigutati püha õhtusöömaaega kujutav mosaiikpannoo, mille autor on kunstnik Andrei Lobanov. (Allikas 6)