KUUSALU LAURENTSIUSE KIRIK

1. Kuusalu Laurentsiuse kirik. Kooriruumi ja pikihoone põranda restaureerimise põhiprojekt. Stenhus OÜ. I. Kannelmäe, 2007. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P- 13965
2.Kuusalu Laurentiuse kiriku kellasüsteemi uuendamise ja elektrifitseerimise aruanne. Mäeväli Orelitöökoda OÜ, 2011. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10120

3. Kuusalu kiriku kooriruumi ajalooline siseviimistlus. Uuringu aruanne. HM Restuudio OÜ. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 40576

4. Arheoloogiline järelevalve Kuusalu kirikus pikihoone põranda vahetusel. Villu Kadakas. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 25922

5. Arheoloogiline uuring Kuusalu kirikus, lõunatiivas ja pikihoone idaosas. Aruanne. Villu Kadakas. Fail kultuurimälestiste registris, mälestise reg nr 2872 põhiandmete lehel

6. Tegevuskava. Kuusalu kirikus lõunapoolsesse aknaavasse vitraaži kavandamine ja monteerimine.Andrei Lobanov. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 35638

7. Kuusalu kiriku korstnatöö teostamise aruanne. Kivix Korsten OÜ. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 40409

 

1849

Altarivõre laiendamine (allikas 3)

 

Altarivõre, mis varem ei olnud suurem kui altar ise, sai laiendatud ümber altari, et mahuks rohkem armulaualisi.

 

1864-1865

Altariseina ümberehitus (allikas 3)

 

Ehitati ümber altarisein ja kaunistati C. S. Waltheri maaliga „Kristus ristil“

 

1869

Uus orel (allikas 3)

 

Kirik sai uue oreli, kooripealne ehitati uue oreli tarvis ümber

1876

Uued aknad, uus altarilaud (allikas 3)

- Kirik sai uued aknad.

- Kivialtar lõhuti välja ja asendati puidust lauaga - kivialtar oli selle ruumi jaoks liiga suur ja nõretas alati niiskusest.

 

1904

Maalritööd (allikas 3)

 

Kuna kirikuseintel olev liimvärv kirikuliste riideid määris, kaeti kõik siseseinad põrandast kuni 6 jala kõrguseni värnitsaga.

1938

Remont (allikas 3)

 

Tehti krohvitöid, uuendati kirikupõrandaid. 

1939

Maalritööd interjööris, uste-akende uuendamine (allikas 3)

 

1960

Osaline siseseinte valgendamine (allikas 3)

 

1970

Siseseinte osaline valgendamine (allikas 3)

 

1971

Villem Raami uuringud kirikus (allikas 3)

1979

Kiriku valgendamine (allikas 3)

 

1980

Puitdetailide värvimine (allikas 3)

 

T. Böckleri kavandi järgi värviti üle kõik puitdetailid, v.a. altar ja kantsel

2003
Juhan Kilumetsa (Rändmeister OÜ) poolt teostatud pikihoone põranda tehnilised uuringud

Uuriti põranda seisundit ehitust, varasemate põrandate olemasolu (ei avastatud).


2007
Kooriruumi ja pikihoone põrandate uurimine ning restaureerimise põhiprojekti koostamine. I. Kannelmäe, Stenhus OÜ (allikas 1)

Kaevati šurfid kooriruumi kirde- ja kagunurgas; uuriti põrandate seisundit, küttesüsteemi ning koostati restaureerimisprojekt.

 

2008 

Kiriku pikihoone ja põhjatiiva põranda vahetus, arheoloogilised uuringud. (allikas 4)

 

Kiriku pikihoone ja põhjatiiva põranda vahetus, mille käigus eemaldati pinnast kuni -50 cm põranda pinnast.

Ajaloolisi rajatisi peale keskaegse pikihoone põhjaseina vundamendi ei leitud. Selgus, et algne põrand on paiknenud

praegusest hoopis kõrgemal, mistõttu kõik kesk- ja varauusaegsed põrandad ja nendega seotud rajatised on juba varem hävitatud.

2010
Kiriku kellasüsteemi elekrifitseerimine ja uuendamine. Tööde teostaja: Mäeväli Orelitöökoda OÜ (allikas 2)

Teostatud tööd:

- Kellatuppa paigaldati uued tornikellad varasemast kellakomplektist jäi aktiivsesse kasutusse 640 mm läbimõõduga tornikell (mälestis).
- Vana kell tõsteti ca 10 m kõrgemale tornikiivris asuvasse galeriisse ning kinnitati raudkammitsatega selle raamistiku külge.
- Kella löömiseks paigaldati kellalehtri sisse elektromagnetvasar.
- Teine vana kell (samuti mälestis) läbimõõduga 950 mm eemaldati kellatoolist ning on eksponeeritud koos algse tammepuust kandmikuga kiriku tornialuses eeskojas.
- Kolmele uuele tornikellale valmistati vajalikud armatuurid (kandmik, laagritapid, laagrid, kinnitusvitsad, tila).
- Väikseimale uuele kellale valmistati kellatooli põhjapoolsele küljele olemasolevaga sarnase konstruktsiooniga uuse kohalikust männipuidust külgsõrestik; kõigi laagripalkide ühtlustamiseks kaeti need kohalikust vahtrapuust plankudega.
- Kõigile kelladele paigaldati elektrilised seadmed; üksikute löökide löömiseks paigaldati kahele kellale elektromagnetvasar; kolmele kellale paigaldati helistamismasin süsteemil Movotron.
- Kaablid kellatoas ja kiriku pööningul paigaldati halli värvi plastiktorusse ning kinnitati.
- Ülepinge neutraliseerimiseks varustati süsteem liigpingekaitsmega.
- Kirikusse paigaldati kogu süsteemi tööd juhtiv digitaalne programmkell.
- Kellatoale paigaldati uued kõlaaknad (täisraamiga okaspuust kõlaaknad kinnitati müüri külge teraspoltidega ning värviti), endised akanluugid säilitati.

 

2015

Kiriku lõunatiiva ja pikihoone idaotsa põranda vahetus, arheoloogilised uuringud (allikas 5).

 

Kiriku lõunatiiva ja pikihoone idaotsa põranda vahetuse käigus eemaldati põrandaalune pinnas kuni u -35 cm põranda pinnast.
Kaevetöö käigus ei leitud ajaloolisi rajatisi peale keskaegse võidukaare vundamendiastmete. 

 

2018-2019

Vitraažiakna paigaldamine lõunapoolsesse aknavasse (allikas 6). 

 

A. Lobanovi kavandi järgi valmis uus vitraažaken, mis kinnitati puuliistudega olemasolevasse siseaknaraami. 

 

2021

Korstnapitsi rekonstrueerimine (allikas 7).

 

Lammutati amortiseerunud korstnapits ja laoti vana eeskujul uus tellistest plekkmütsiga korstnapits. 

 

Siseviimistlusuuringud kooriruumis (allikas 3).

 

1899. aastal õlivärviga teostatud viimistlus kooriruumis on hästi säilinud, soovitatakse selle väljapuhastamist. Leiti fragmente ka varasematest krohvi- ja värvikihtidest. Põgusalt uuriti kiriku puitinvetari viimistlust.