NAISSAARE MAARJA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Tallinna Rootsi-Soome Mihkli koguduse kirjavahetus 1912-1938. EELK arhiiv, s. 5262.
2. Poldre, Annika. Naissaarel hakkab jälle kaikuma kirikukell. – Maaleht, 05.06.2012.
3. Kilumets, Juhan. Naissaare Maarja kirik. Kadunud maailma mälestuseks. – Muinsuskaitse aastaraamat 2018, lk 17-19. 
    

Naissaarel on kabel olnud arvatavasti juba hiliskeskajast. Sellest ega ka mitmest järgmisest kabelihoonest ei ole tänaseks midagi alles. 1853. aastal valmis uus kabel, mille vene sõjavägi 1917. aastal, kui saare elanikud olid Naissaarelt minema viidud, maha põletas. (allikas 2)

Praeguse kirikuhoone ehitust alustati 1934. aastal. Projekti autoriks oli arhitekt Karl Tarvas. Kirik õnnistati sisse 11. septembril 1938. Hoone järgis 1853. aastal rajatud kiriku põhiplaani, ent sai ruumikam. Hoone seinad tehti rõhtpalgist, viiluosad ja torn sõrestikkonstruktsioonis. Pikihoonel olid ümarkaarsed aknaavad, torniosal seevastu kolmeosalised lintaknad. Fassaad vooderdati rõhtlaudisega, mis kattis ka pikihoone kaldtugesid. Lisaks kaldtugedele jäigastasid pikihoonet veel hoidepostid palkseina mõlemal küljel ning terastõmbid. Katusekatteks oli tsingitud terasplekk. Interjöör oli lihtne. Seinu ja lage kattis värvitud laudis. Saali kagunurgas paiknes ebahariliku lahendusena sisekäärkamber. (allikas 1, 3)

II maailmasõja ajal Naissaare elanikud ümberasustati. Kiriku rist saeti maha ja hoone rüüstati. Läbi nõukogude okupatsiooni aja on seda kasutatud nii klubi, lauda kui laoruumina. (allikas 3)