HAAPSALU JAANI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. EELK Haapsalu Jaani kirik- koostanud Sirje Simson, 05.2001

Põhikorruse plaan. Foto: Muinsuskaitseameti arhiiv. V. Kullaste, 1951

Kiriku asendiplaan.. Foto: Muinsuskaitseameti arhiiv. V. Kullaste, 1951

KIRIKU RAJAMINE

16. sajand

Kirikut mainitakse esmakordselt 1524.a. Nikolai kirikuna. Arvatavasti on kirik ümber ehitatud keskaegsest aidast, mis tingib kiriku ebahariliku orienteerituse ilmakaarte suhtes (põhja-lõuna suunaline). (allikas 1)

1569 - bürgermeister Albert Ledeburi hauaplaat (allikas 2)
1587- Jaani kiriku esimese teadaoleva pastori Joachim Jacoby hauaplaat (allikas 2)

EHITUSLIKUD MUUDATUSED

17.-18. sajand

1667. a. sai ühelööviline, võlvimata pikihoonega kirik idaküljele käärkambri ja surnukabeli, samuti esimese oreli. (allikas 2)
Esimesed andmed tornist pärinevad S. Waxelbergi jooniselt aastast 1683. Tuulelipule lõigatud aastaarv 1690 tähistab suuremat remonti või ümberehitust. (allikas 1)

1602 - Jürgen Mackeprangi hauaplaat (allikas 2)
1630 - Saaremaa dolomiidist renessassaltar (J. Winter)
1707 - barokk-kantsel (Fr. Weiss?)

Dolomiidist renessanssaltar (J. Winter, 1630). Foto: M. Viljus (01/2009)

Vaade orelirõdult kooriruumile ning barokk-kantslile.. Foto: M. Viljus (01/2009)

19. sajand

Praeguse ilme omandas kirik 1858.a. toimunud ümberehituses, mil püstitati massiivne põhjatorn kõrge gooti telkkiivri ning teravkaarsete petikakendega. Torni ehitamisel likvideeriti vana portaal (fragmenti säilitatakse kirikus sees). (allikas 1)

Tõsteti räästajoont, kirik sai uue teravkaarportaali ning teravkaarsed petikaknad. Katuseräästast tõsteti, katus kaeti S-kividega. (allikas 1)

Vaade loodest 19. saj. II poolest pärinevale tornile ning uuele põhjaportaalile.. Foto: M.Viljus (01/2009)

Vaade kirikule edelast.. Foto: M.Viljus (01/2009)

Vaade pikihoonele oreli suunas.. Foto: M.Viljus (01/2009)