RAPLA MAARJA-MAGDALEENA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Eesti Arhitektuur 3: Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Rapla Maarja Magdaleena kiriku aruanne planeeritud ja tehtud töödest, 2008. E. Rattasepp, Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-12501
3. Rapla Maarja Magdaleena kirku muinsuskaitse eritingimused, 2006. U. Arike, Restprojekt, Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-6612
4. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6065
5. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=24212
    

13. saj lõpp

Hiljemalt 13. saj. IV veerandil ehitatud arhitektuuriajalooliselt märkimisväärne kivikirik. Eeskujudeks Lääne- ja Järvamaa kirikud. (allikas 1) Ehitajateks peetud Padise kloostri tsistertslasi. (allikas 2)

Algkavatisse kuulus (allikas 1):

• ühelööviline kolme võlvikuga pikihoone
• kitsad aknad linnusetaoliselt kõrgel
• kitsas 4-nurke koor, mille võlvlagi lõppes idaseinas kaarega (sama Ambla ja Koeru kirikus)
• koori idaseinas iseloomulik kolmikaken (sama Kaarma, Ridala, Juuru kirikus)
• koori põhjaküljel käärkamber

Põles Põhjasõjas müürideni ja 1738. aastal toimus põhjalik kiriku uuendamine (seda tähistab ladinakeelne tekst praeguse kiriku kooriruumi seinal (allikas 3). Vanal kirikul oli väidetavalt puust kellatorn, mis peale lagunemist asendati 1795. aastal kivist torniga, mis oli ühtlasi ka kirikuaia väravaks (allikas 2). Konserveerimise ajaloos nimetatud allikas number 7 väidab seda, et tõenäoliselt ehitati alles 1738. aastal esimene käärkamber. 19. saj lõpus muutus kirik varisemisohtlikuks ja lammutati (allikas 1).

• 1841 saab kirik esimese oreli (kohalik köster Ludwig Johann Karell) (allikas 2)
• 1878 tellitakse uus orel Sakamaalt, mis viidi üle ka uude kivikirikusse (allikas 2)
   

1899-1901

Arhitektid R. M. von Engelhardt, osalised muudatused arhitekt A. von Howen, ehitusmeister K. R. Waldes. Romaani stiili elementidele tuginev historitsistliku vormikõnega, ehitusmaterjali (tahutud paas) dekoratiivsuse rõhutamine (allikas 1). Paas murtud Raikküla lademest (allikas 3).

Algne kirik (allikas 1):

• kahe kõrge torniga läänefassaad, telkkiivriga tornide üldkõrgus 43 m
• külgfassaade rütmistavad tugipiilarid, mille vahel kaks rida 3- ja 2-kaupa rühmitatud kaaraknaid
• polügonaalset apsiidi ümbritsev kabelipärga meenutav madal hooneplokk, milles on abiruumid
• eksterjööris raiddekoor - kaarfriisid, aknapiirded jms
• interjööris II korruse kõrgusel nii külgedel kui ka oreli juures väärid
• pikihoonet (14,5 m lai) katab võlvkaarte vahele ehitatud laudlagi
• domineerivad peenikesed poolsambad, millele toetuvad võlviroided suubuvad lae keskel asetsevasse päiskivisse (allikas 2)

Projektis kavandatu, kuid teostamata (allikas 3):

• esifassaadi roosaken
• tornide katuste külgedel neli väikest vintskappi
• torni külgedel kellad
• kirikusaali katustel väikeste akendega vintskapid
• Lopsakade sepislatthingedega uksed

Kirikus on säilinud varasemast sisustusest (allikas 1):

• 13. saj II pool - ristimiskivi
• 15. saj. lõpust pärinev krutsifiks
• gooti stiilis tabernaakliniši pealmik kooriruumis
• 1652. aastast ja 19. saj. pärinevad 4 kroonlühtrit
• 1700. aastast barokk-kantsel (Chr. Ackermann)
• 1737 valminud barokkaltar (Q. Rabe)
• 1862 valminud altarimaal (C. S. Walther)

Uuem sisustus:

• 1858. aastal valminud pronksist tornikell, Tallinna meistri A. I. Feldmanni töökojast (allikas 4)
• 1901 annetatud (allikas 4) neli klaasimaalingutega kaunistatud akent (vitraažakende vapid kuuluvad neile ümbruskonna mõisnikele, kes olid seotud uue kiriku ehitusega) (allikas 2)
• 1938 valminud orel (vennad Kriisad) (allikas 1)
• 1991 valminud kaks vitraažakent (Eeva-Aet Jänes) (viide 5)