Esileht
LÄÄNEMAA
PÜHALEPA

PÜHALEPA LAURENTSIUSE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:
1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
Pühalepa Laurentsiuse kirik on Hiiumaa vanim ehitis.
KIRIKU RAJAMINE

13. sajandi II pool

13. saj. III veerandil rajatud kiriku algkavatisse kuulusid: 

  • Ühelööviline pikihoone:
- pikihoone lõunaseinas eeskojataolise ruumiga algav ja lääneseinas lõppev müüritrepp (hiljem allosas kinni müüritud, ülamarss koos seinaga hävinud);
- akendeta põhjakülg
  • Kitsam, mõigasroietega võlvitud nelinurkne koor:
- koori lõunaküljel 2-osaline ehisraamistikuga aken
- põhjaseina idalõigus kitsas ümarkaarne aken
- läänelõigus kõrgelpaiknev, kaitsekirikule omane müüritrepp koori võlvipealsele; redupaik oli pikihoonest müüriga eraldatud
- nelinurkne, poolümara siseseinaga koorilõpmik
  • Silmapaistvalt suur lääneportaal (siseniši laius 2, 7 m).


Tõenäoliselt 13. saj. lõpuks toimus ka kiriku võlvimine:

Kilpseinte ja eendtugede säilmete kohaselt algasid võlvid u. 3, 75 m kõrguselt ja ulatusid (arvestades Muhu ja Karja kiriku analoogiat) 11 m kõrguseni (st seinamüürid pikihoonel vähemlat 4 ja kooril kuni 2 m kõrgemad kui praegu). Tänaseni on säilinud koorilõpmiku poolkuppelvõlv.

HILISEMAD MUUDATUSED
15.-17. sajand
  • 15. saj. I pool – koori kirdenurka ehitati seina läbiv sakramendinišš, millel on laeks 13. saj. pärinev hauaplaat; lääneportaali ette ehitati lahtine eeskoda.

  • Tõenäoliselt Liivi sõjas (1575) purustati kiriku võlvid; nähtavasti purunesid ka viilud ja võidukaar.

  • 1600. a. paiku teostati järgmiseid muudatusi:
- seinu madaldati
- ehitati uus võidukaar ja uued viilud
- kooriruumis taastati mõigasroietega ristvõlv (maskpeadega roidekonsoolid arvat. samast ajast)
- pikihoone lõunaseinas ehitatis vanasse müüritrepinišši uus välisportaal ja selle ette nelinurkne “naistekoda” (lammutatud)
- arvat. 1636.a. laiendati lahtist lääne-eeskoda võlvitud külgkambritega ja muudeti kinniseks eesehitiseks, mille  vana keskosa kujundati kõrgemaks kellaplatvormiks madalate pultkatuste vahel.
  • 17. saj. I poolel sai kirik dolomiidist barokse kantsli (J. Winter; 1636), barokkstiilis figuraalreljeefidega hauaplaadi (olet. J. Winter, 17. saj. III v)

18.-19. sajand

  • 1770.a. lisati tornile kolm uut korrust.
  • 18. saj. ehitatakse kirikuaias paiknev perekond v. Stenbocki barokkstiilis hauakabel.
  • 1805.a. mainitakse esmakordselt käärkambrit.
  • 1859.a. kaeti põrand paeparketiga.
  • 1860-63.a. toimus kapitaalne ümberehitus:
- pikihoone seinu u. 1, 5 m võrra kõrgendades viidi kõik ehitusosad ühise katuse alla
- ehitati uued räästakarniisid ning peegellagi
- põhjaseina ehitati aknad, millele koos kiriku algsete akendega anti neogootiliseks avardatud üldkuju
- koorilõpmik sai suure teravkaarse aknaava
- kiriku välisküljele maaliti illusoorsed aknad
- tornile ehitati veel kaks uut korrust
  • 1874.a. ehitati tornile veel üks korrus ning paigaldati neogooti telkkiiver (üldkõrgus 38,1 m).