PALAMUSE PÜHA BARTHOLOMEUSE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse ajalugu. http://www.palamusekogudus.ee/pages/ajalugu.php
3. EELK Konsistooriumi Palamuse kiriku koguduse kaust aastad (1.nov) 1978 – (25.juuni) 1996. (EELK Konsistooriumi Arhiiv)
4. Palamuse kirik. Paju, Johannes. Tartu (Muinsuskaitseameti arhiiv, toimik 4 – 4/8 I k)
5. Palamuse kirik: 1234-1934. Mõningaid andmeid Palamuse kiriku 700. a. mineviku teelt. Õpetaja Kerem, Arnold. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Palamuse kogudus. Tartu: Postimees, 1934
6. 101 Eesti pühakoda. Palamuse kirik 40. Alttoa, Kaur. Tallinn: Varrak, 2015.

Esimesed kirjalikud teated Palamuse kiriku kohta pärinevad 1234. a Vatikani arhiivis leiduvast dokumendist preestri „Theodorikum de Paldessen” kohta. Võib arvata, et kirik ise oli rajatud enne 1234. a, sest kõnesoleval ajal elas preester juba alaliselt kohal. (allikad 1, 4, 5)

Palamuse kiriku rajamisega on seostatud Tartu piiskop Hermann I ajal rajatud Kärkna kloostri munkasid, aga kivikiriku rajamise ja kujunemise juures on palju veel selgitamata. Kivikirik on rajatud madalale, ehituseks ebasobivale niiskele kohale; on võimalik, et koha valikut mõjutas läheduses olev allikas (kultusekoht?). (allikad 1, 4)
 

Baltisaksa ajaloolane Otto Freymuth arvas enda poolt juhatatud kaevamiste tulemusena 1929. a, et algse kiriku näol oli tegu „rustiko-romaani” stiilis kirikuga. Kirik jäi esialgu võlvimata. Esimesest kirikust on alles kirikumüürid. (allikas 5)

13. saj lammutatakse esimene kooriruum ja ehitatakse ümber. Põhjused ja ümberehituse täpne aeg ei ole teada. Uus kahetraveeline võlvitud kooriruum oli praegusest madalam ja aknad olid kitsamad. Kooriruumi lääneseinal on ka praegu selle etapi kilpseina kontuur jälgitav. (allikas 1)

Seinte allosas paiknes vähemalt kuus avarat tellistega raamitud segmentkaarset müürinišši (praegu avatud viis). Põhjaseina müüritrepi kaudu (kinni müüritud) pääses võlvidele. (allikad 1, 2)

Hiljem, tõenäoliselt 14. saj, ehitatakse käärkamber. Võimalik, et interjööri suurema mõjukuse huvides, kõrgendatakse kooriruumi ja aknaid. Uute ristvõlvide roideprofiil on lähedane Tartu Jaani kiriku roidevormidele ja pärineb tõenäoliselt 14. saj teisest poolest. (allikad 1, 5)

Võlvitakse ka seni võlvideta pikihoone, millest saab kolmelööviline kolme võlvikuga kodakirik. (allikas 5)

Võimalik, et rekonstrueerimisega kaasnes ka välisfassaadide uus kujundus, kus õhukesele määrdekrohvile maaliti punase ookriga kvaadriimitatsioon. Sarnaselt maaliti ka pikihoone siseseinad, mis hilisemate ümberehitustega on minetanud oma keskaegse ilme. (allikad 1, 2)

Algsete võlvide ja piilarite kohta andmed puuduvad. Lisaks peaportaalile oli põhjaseinas külgportaal – mõlemad nagu pikihoone aknadki ümber ehitatud. Üksnes idaseina põhja osas on säilinud arhailine poolkaarja sillusega akna fragment (jälgitav käärkambri pööningul). Erandlikult oli kirikul kaks treppi võlvidele – üks koori põhjaseinas, teine pikihoone lääneseinas. Põrandapinnast kõrgemal paiknev ukseava viitab võimalusele kasutada võlvipealset pelgupaigana. (allikas 1)
 

17. SAJAND

17. saj teiseks veerandiks on kiriku võlvid säilinud, aga katusega on kaetud ainult kooriruum ja osa pikihoonest, samuti puuduvad aknad ja osa sisustust. (allikas 5)

1634. a on andmed, et kirik on taas korda seatud. (allikas 5)

17. saj keskel, tõenäoliselt Vene-Rootsi sõjas (1656 - 1658), sai kirik kannatada ning hävisid ka pikihoone võlvid. (allikad 1, 5)

17. saj viimase veerandi algul on kirik väga halvas seisus: aknad on purunenud, põrand puudub, katus ja lagi jooksevad läbi. (allikas 5)

Sajandi viimasel kümnendil hakatakse kirikut korda seadma, aga võlve ei taastata. (allikas 2)

1696. a ehitatakse uus barokne altar ja kantsel, mille autoriks oli arvatavasti J. D. Neuhausen. Enne kui altar ja kantsel lõpule suudetakse viia, puhkeb Põhjasõda, milles Palamuse kirik otseselt kannatada ei saa, kuid ehitustegevus seiskub. (allikad 1, 4, 5)

Altariseinas on säilinud ka algsed altarimaalid. (allikas 6) 

Põhjasõja ajal kasutati kirikut kindlusena. Uks müüriti kinni ja aknaavad kitsendati trepiastme kujuliselt. Altaripoolses osas oli kõigil akendel näha astmelise ehituse jälgi. (allikas 4)

Altari ja kantsli ehitustööd viiakse lõpuni ja nad värvitakse 1751. aastal. (allikas 5)

18. saj lõpul sai kirik barokse viilutorni. (allikas 1)

1858. a sai Palamuse kirik esimese oreli, mis roostetamise tõttu viidi Tartusse. (allikas 2)

1861. a sai kirik uue oreli, mille valmistajaks oli Tartu orelimeister Ernst Carl Kessler. (allikas 2)

1885. a kindlustati kiriku haritorni; arhitektiks oli Reinhold Guleke. (allikas 1)

1926. a restaureeriti kirikutorni konstruktsioonid ja torn saab uue plekk-katuse. (allikas 5)

1929. a taastati kiriku võlvid. Saledatele piilaritele toetuvad raudbetoonvõlvid, mille vormid on laenatud Tallinna hilisgootikast. Samal ajal ehitatakse kirikule ka uus võlvitud eeskoda ja aknad kujundatakse ümber. Tööde projekteerijaks on Ernst Kühnerti arhitektuuribüroo. Kirikusse tehakse ka uued pingid, uksed, ahjud ja pannakse uus põrand. Ka seatakse korda kiriku vana altar ja kantsel. Kirikus säilinud viie ristiga keskaegne paekivist altariplaat paigutatakse tagasi maakivist altarile. (allikad 1, 2, 5)

1929. a taastamistööde käigus lõhutakse kirikust välja vana orel. (allikas 3)

1929. a 15. detsembril pühitsetakse Palamuse kirik restaureerimise puhul. (allikas 3)