KURSI MAARJA-ELIISABETI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Villem Raam, Eesti arhitektuur 4. Tartumaa,Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999.
2. Kaur Alttoa, 101 Eesti pühakoda. Tallinn: Varrak, 2015.
3. EELK Kursi kogudus 1919-1938.

1648
Vanadele, keskaegsetele, vundamentidele rajati barokne ühelööviline kivikirik ümarkaarsete akende, sirge koorilõpmiku ja massiivselt eenduva neljakandilise läänetorniga ehitis. (allikas 1)

1767
Valmis barokne tornikiiver. (allikas 1)

1817
Ehitati kiriku pastoraat, mis tänapäeval on üks väheseid säilinud mantelkorstnaga puitpastoraate Eestis. (allikas 2)
 

1872

Pikihoone juurdeehitus. J.G. Mülhenhauseni projekti järgi.
• Pikihoonet pikendati ida suunas. 
• Lisati polügonaalne kooriruum.
• Vastu endist kooriseina ehitati ristlööv.
• Kogu välisilme ühtlustati neogooti päraseks, selleks kujundati teravkaarsed ehisraamistusega aknad ja uksed ning saavutati rikkalik plastiline liigendus, mis harmoneerub barokse torniga.  
• Eksterjööris püüavad pilke tugipiilareid kroonivad kaheastmeilsed fiaalidega tornikesed. Neid on kokku 12, sümboliseerides apostleid, samas kui läänetorn kehastab Kristust.
• Sisekujundus on samuti neogootipärane. Läänepoolset katvale laudadest silindervõlvile naelutati ristvõlvi imiteerimiseks puitliistud, liistude lõikumiskohale lisati maalitud ornamentidega puitkettad, mis tähistasid päiskive.
• Altarimaal „Kristus ristil” on tundmatu Dresdeni kunstniku töö (1872).
(allikas 1 ja 2)

1879
Käärkambri ehitusaeg. (allikas 3)

1898
Aastal sai kirik endale oreli. (allikas 3)