Allikad: |
1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996, lk 193. |
|
KIRIKU RAJAMINE |
14. saj algus
Algkavatis:
- ruudule lähedase põhiplaaniga - 3-lööviline 2-traveega võlvitud pikihoone - väiksem nelinurkne kooriruum - algselt torni ei olnud - põhjaseinas asus müüritrepp |
Kirik purustati Liivi sõjas, hävisid ka võlvid. Keskaegse kiriku müürid on säilinud praeguse ehituskehandi O-osas. 16.saj lõpul osaliselt taastati. 1624. aastal kirik taas varemeis. Seejärel korrastati, lisandus puidust haritorn. Põhjasõjas sai kirik uuesti kannatada. |
HILISEMAD MUUDATUSED
- 1771. aastal laiendati W suunas 10,5m võrra - ehitati puulagi - kirik sai barokse laemaalingu Viimse Kohupäeva teemal - püstitati kivist hilisbarokse kiivriga W-torn |
|
1892. aastal süütas pikne kiriku ning järele jäid vaid müürid. Peale põlengut rekonstrueeriti kirik kapitaalselt neogooti vormides.
- lisandusid juurdeehitused koori põhja- ja lõunakülgedele, samuti torni külgedele |
|
- suurendati aknaid - lammutati algne võidukaar |
|
- krohvi alt on paljandunud kunagine lõunaportaal |
|
|