SANGASTE PÜHA ANDREASE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1999, lk. 135.
2. Sangaste Püha Andrease kirik. Ajalooline õiend. Autor: ajaloolane Jaak Viires. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-2846.
3. Sangaste kirik. Torni muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise põhiprojekt, koostanud Juhan Kilumets, Rändmeister OÜ. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-6665.

KIRIKU RAJAMINE

13.-14. sajand

Kirikut on esmamainitud 1379. a. Üldkavatis on lähedane 13.-14. saj. Lõuna-Eesti maakirikutele, mis lubab oletada, et 1702. a. lõplikult sõjas purustatud ning 1742. a. valminud praegune kirikuhoone on rajatud keskaegsetele vundamentidele. (allikas 1)

KIRIK SÕDADE PERIOODIL

16.-18. sajand

1582 - Kirik hävitati pea täielikult Vene-Liivi sõjas, suurem osa müüristikust on kokku varisenud. (allikas 2)

1630 - 1632 - Kirik laastati peaaegu täielikult, pärast võlvide purunemist seisid püsti vaid hoone välisseinad. Taastati
kooriosa, ülejäänud pikihoone viidi laudkatuse alla. Rootsi aja lõpus sai kiriku taas enam-vähem terviklikult kasutusse võtta. (allikas 2)

1702 - Keskaegne Sangaste kirik purustati lõplikult Põhjasõjas vene vägede poolt - kirik põles 18. VII 1702. (allikas 2)

1713–1719 - Ehitati ajutine puidust kirikuhoone (täpne aasta teadmata). (allikas 2)

UUE KIRIKUHOONE EHITAMINE

18. sajand

1742 - Põhjasõjas saadud purustuste järel valmib praegune kirikuhoone. (allikas 1) Tõenäoliselt pärineb sellest ajast ka praegune või sellele lähedase kujuga tornikiiver. (allikas 3)

Ehitusaegsest interjöörist on säilitanud oma ilme vaid baroksete ristvõlvidega käärkamber. (allikas 1)

HILISEMAD MUUDATUSED

19.-20. sajand

1830-32 - Arvatavasti neil aastail ehitati orel Paide meister C. Thali poolt. (allikas 1)

1861 - Fassaadi ja interjööri uuendamine: kirik saab uued uksed ja aknad, pikihoone kumera puitlae ning altariruum praeguse kujunduse. Altariruumi ja käärkambri võlvistikku parandati. Fassaadikujunduses on pearõhk portaalidel, kus gootilik teravkaar on kombineeritud antiikeeskujudel valminud raamistusega (toskaana pilastrid, triglüüfidega friis). Oletatavasti on sellest ajast pärit ka kantsel, altarivõre, pingistik. (allikas 1)

1873 - Barokse viilutorni ehitamine: toimus suurem remont, mida on tõlgendatud erinevalt, kas puidust neobarokse kellatorni ümber- või uusehitamisena. Selged ehitusjärgud puitkonstruktsioonis (nt puidu erinev pinnakäsitlus) puuduvad. Sel ajal sai kirik ka uue sindelkatuse. (allikad 2, 3)

1883 - Valmis klassitsistlikes vormides altarisein. Altarimaal "Kolgata" pärineb 19. saj I pool, tellitud on see Münchenist ateljeetööna, kunstnik tundmatu. (allikas 1)

1884, 1894 - Kirikutorn sai uued kellad. (allikas 2)

1910 - Tartu pottseppmeister Hans Lõoke ehitas kirikusse kaks kahhelahju (allikas 2)

1924 - Kirik sai uue oreli, mille valmistasel on osaliselt ära kasutatud vana orelit. (allikas 1)