|
| Esileht |
|
| TARTUMAA |
|
| KAMBJA |
KAMBJA MARTINI KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
| Allikad: | |||||
| 1. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997. 2. Kambja kirik. Restaureerimine 1989-1999.a. Wunibald Ehitus OÜ, 2000. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4859. 3. Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu.Tartu: Ilmamaa, 2011. 4. J. Rennit. Mis räägiwad Kambja kirikuraamatud Kambja kirikust ja kogudusest? Tartu, 1899. |
|||||
| |||||
| KIRIKU RAJAMINE 15. saj. II pool (?) Kambja preestrit on nimetatud juba 1330.a. (allikas 1) Kambja kihelkonda on mainitud 1471, samas ka Moskva vägede rüüsteretke Tartumaale 1480/1481. aasta talvel. Võimalik, et just see andis põhjuse uue kivikiriku ehitamise alustamiseks. Praegune kivikirik püstitati tõenäoliselt 15. saj. II poolel. (allikas 1) Algkiriku ehituskehandisse kuulusid tõenäoliselt: - võlvimata pikihoone - ruutjas kooriruum - koori põhjaküljel asuv käärkamber - keerdtrepp koori edelanurgas - faasitud lääneportaal, Lõuna-Eestile omaselt ilma kapiteeli- või talumitsoonita (allikas 1) |
|||||
| HILISEMAD MUUDATUSED | |||||
| 16. sajand - 17. sajand Liivi sõja ajal 1558.a. põletasid venelased Kambja kiriku maha. 1613. aastaks oli kirik kividest uuesti üles ehitatud, kuid ilma katuseta. 1630.a. on mainitud Kambja kivikirikut, mis on „Tartu piiskopi poolt rajatud“. Hiljemgi oli kirik pikalt korratus olekus ja alles 1642. aastal seati see põhjalikult taastatud. (allikas 4) 1656 – 1661 aastate sõja ja katku ajal jäi kirik terveks. (allikas 3) |
|||||
| |||||
| 18. sajand Kirik hävis ka Põhjasõjas 1704. a., taastati 1721. aastaks. (allikas 1) Kiriku torni on mainitud 1757.a. seoses katuse remondiga. Maakaartidel on kirikut kujutatud erinevalt – 1692 ilma tornita ja ristiga, samas torni ja kukega, 1690-1697 torni ja ristiga, 1799 ka torni ja ristiga. (allikas 3) 1772 – Kambja kirik sai Tartumaa esimese oreli (meisterdas talurahva päritolu köster Johann Thal) (allikas 3) 1773.a. rajati kiriku lähedale uus surnuaed ja sellest alates ei maetud enam kedagi kirikusse ega kirikuaeda. (allikas 4) 1789.a. pandi kirikule uus kivikatus. (allikas 3) |
|||||
| |||||
| 19. sajand Põhjalikum remont 1834-35 : - tellispõrand asendati laudpõrandaga - parandati põhjalikult torni Arvatavasti sel ajal: - ehitati kirikusse väärid - müüriti kinni pääs edelanurga keerdtrepile - orelirõdule tehti uued tugipiilarid (allikad 2 ja 3) 1853. aastal sai Kambja kirik altarimaali „Kristus ristil” (C.S.Walther) (allikas 3) Kiriku laiendamine 1874.a.: - vana kooriruum lammutati (allikas 1) - koori asemele ehitati avar neogooti vormides põikhoone (allikas 1) - põikhoonele liideti polügonaalne altariruum (allikas 1) - altariruumi põhjaküljele ehitati käärkamber (ehitusmeister Schilling) (allikas 1) - ehitati uus kantsel (allikas 3) - kirik sai uued Moskvas valatud kellad (mõlemad kellad on praegu interjööris vaatamiseks välja pandud) (allikas 3) Erinevalt vanemast krohvitud osast oli juurdeehitis tellisdetailidega puhasvuuk-maakivimüüritis. (allikas 1) Ehitise põhiosa müürid on aluseks praegusele kirikule. (allikas 2) |
|||||
| |||||
| 1878 – kirikule valmis uus orel (Guido Knauf) (allikas 4) 1888 - kiriku sai uue altarimaali (Rudolf Julius von zur Mühlen). Eelmine altarimaal paigaldati käärkambrisse. Mõlemad maalid hävisid 19. augusti 1944 sõjatules koos kirikuga. (allikas 4) |
|||||
| 20. sajand Lammutati barokne kõdunenud puittorn ning 1937.a. ehitati kirikule uus trepikodadega läänetorn (arh. A. Matteus). (allikas 1) Torni kõrguseks sai 53 meetrit. (allikas 2) |
|||||
| |||||
| 1944 – kirik põles Teises maailmasõjas ning jäi aastakümneteks varemetesse. (allikas 1) Kirikus lõpetati peale sõda igasugune tegevus ning 1952.a. liideti Kambja Nõo kogudusega. (allikas 3) |
|||||
| 1988 – algas kiriku täielik taastamine. | |||||
| |||||
|
_Faili_nimi026285_ERM_Fk_439_289.jpg)
_Tartumaa_Muuseum_Faili_nimiTaM_F931_(F217-7).jpg.jpg)
_Faili_nimi027320_ERM_Fk_449_226.jpg)
