VIRU-NIGULA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Haljala ja Viru-Nigula kirikute väliuurimise aruanded. V. Raam (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-501)
3. EELK Viru-Nigula kirik, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehekülg

Viru-Nigula kiriku põhiplaan. Foto: Villem Raam

KIRIKU RAJAMINE

13. sajandi II pool (allikas 1)

Kiriku algkavatis järgib Järvamaal kujunenud kirikutüüpi:

kolmetraveeline, võrdsete löövikõrgustega pikihoone
väiksem kvadraatne kooriruum (tõenäoliselt oli kirikuehituse algusjärgus võlvitud vaid koor)
neljatahuline läänetorn
müüritrepp kiriku lääneseinas (ühendas kiriku torninga ja hiljem võlvitud pikihoone võlvidepealsega)
võlvitud eeskoda lõunaküljel; säilinud on profiili ümarvööt ja rihv

Ainukesena Virumaal avaneb tornialune võlviruum kõrge kaare abil kesklöövi (mis võlviti arvatavasti 15. saj. algupoolel) ning tal on portaali kohal (portaal on neogooti ümberehitus) kitsas püstaken, mis rõhutab tornifassaadi ning ruumikompositsioonilist pikitelge. Madalal tornil oli kelladega platvormkorrus, mis täidab kaitseülesannet nagu ka lõunapoolse eeskoja võlvipealne, kuhu pääses kõrgel paikneva ukseava kaudu redeli abil kiriku seest.

Vaade lõunaportaalile. Foto: E.-M. Aitsam, 08/2012

HILISEMAD MUUDATUSED

15. sajand (allikas 1)
Kesklöövi ning tornialuse ruumi võlvimine

Võlviti tornialune võlviruum.

15. sajandi II. veerandil ehitati Tallinna eeskujudel koori idaseina tihedalt profileeritud sakramendiniśś. Läbi seina ulatudes avaneb see hostia eksponeerimiseks ka välisküljel.

Vaade konsoolile pikihoones, lääneseinas. Foto: E.-M. Aitsam, 08/2012

Tihedalt profileeritud nelinurkne sakramendinišš koori idaseinas. Foto: E.-M. Aitsam, 08/2012

Koori välisseinale avanev sakramendinišš. Foto: Villem Raam

Vaade tornialusele võlviruumile. Foto: E.-M. Aitsam, 08/2012

Pikihoone kesklöövi arvatav võlvimine. (allikas 2)

Vaade pikihoonele. Foto: E.-M. Aitsam, 08/2012

17. sajand
Kesklöövi uuesti võlvimine peale sõjapurustusi

Kirik sai Rootsi-Vene sõjas (1657) raskelt kannatada, võlvid koos tugedega ja portaalid purustati. 1660. aastail ehitati uus võlvlagi, kus vastavalt barokkajastule on sammastel ülespoole ahenev kuju, kõrge sokkel ja ristvõlvidel rõhtne kiirujoon. (allikas 1)
Võlvidest säilinud konsoolide taastati, samuti sai kirik uued portaalid. Lisaks ehitati koorirõdu ning valmistati pingid ja toolid. (allikas 3)

18. sajand
Kiriku taastamine Põhjasõja järgsetest purustustest, torni ehitamine praeguse kõrguseni

Põhjasõja (1700-1721) ajal rüüstasid vene väed korduvalt Virumaad, kirikust jäid järele vaid müürid.

1713 - kirik kaeti õlgkatusega (allikas 3)

1748 - õlgkatus asendati kivikatusega (allikas 3)

1755 - aglselt madal torn ehitati varasemast kõrgemaks (kiviosa ulatub 25, 6 meetrini) (allikas 1)

Vaade tornile. Foto: E.-M. Aitsam, 08/2012

Vaade lääneportaalile. Foto: E.-M. Aitsam, 08/2012