 |
|
|
SIMUNA SIIMONA JA JUUDA KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad:
1. Eesti Arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald Simuna alevik. Simuna kirik. Muinsuskaitse eritingimused kiriku kooriruumi akende remont-restaureerimistöödeks. Vana Tallinn OÜ, 2008 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-8463) |
|
|
| KIRIKU RAJAMINE |
Kirikut on esmamainitud 1346. aastal seoses Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi otsusega anda Simuna kirik Tallinna toomkiriku patronaadi alla.(allikas 1)
Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. lõpus. (allikas 1)
Algkavatis:
- Kolmelööviline, kolme traveega kodakirik (osaliselt ümberehitatuna säilinud pikihoone läänesein torniga ja kuni 180 cm paksused külgseinad);
- Lääneseinas müüridele viiv trepp, mis algab lõunalöövist ja kulgeb läbi torni;
- Neljatahuline, nii sise- kui väliskülgedelt veidi eenduv läänetorn.
|
|
|
| HILISEMAD MUUDATUSED |
17.-18. sajand (allikas 1)
- 1684 - altarisein (Chr. Ackermann)
- 1728-29 - Põhjasõjas ulatuslikult kahjustada saanud kiriku taastamine
- 1760. aastad - korduvalt uuendatud tornikiiver saab barokse üldkuju
|
|
|
19. sajand
- 1834 - valmib uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver piksest hävinenu asemele. (allikas 2)
- 1877 - altarimaal "Kristus ristil" (allikas 1)
- 1885-86 - kiriku ulatuslik rekonstrueerimine neogooti stiilis (arhitekt F. Modi): (allikas 1)
- Vana kooriruum lammutatakse (allikas 2)
- Võlvid tõstetakse 2,5 m kõrgemale (allikas 2)
- Vana koori asemele püstitatakse kolme polügonaalse apsiidiga juurdeehitis, kus idapoolne apsiid on kooriks, külgmised aga loovad koos pikihoone kahetraveelise pikendusega omapärase ristlöövi (allikas 1)
- Kirik saab neogooti sisekujunduse: kaarfriisid, fiaaliga tugipiilarid, suured ehisraamistikuga teravkaaraknad (allikas 1)
- Kirik saab uue oreli (G. Normann) (allikas 1)
|
|
|
|
|
|
