 |
|
|
HANILA PAULUSE KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
| Allikad |
1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. Hanila kiriku I etapi restaureerimis tööde juhend. Koostanud Parmakson, Tõnu. 1989. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-8928
3. Randla, Anneli. Meister Geometres ja teised Hanila kirikus. Hanila kiriku polükroomsest dekoorist ja selle kunstiajaloolisest kontekstist. - Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2002 [11], lk. 7-31
4. Kilumets, Juhan. Hanila kirik ja tema asend Saare-Lääne keskaegses arhitektuuris. Diplomitöö. Tartu Ülikool, 1992. (Käsikirjad TÜ ajaloo osakonnas ja autori valduses)
|
|
|
| KIRIKU RAJAMINE |
1250- 60. aastad
- Ühelööviline, kahe võlvikuga pikihoone (allikas 1)
- Väiksem nelinurkne koorivõlvik (allikas 1)
- Käärkamber puudub (allikas 1)
- Krohvitud murdkivimüüre raamistavad erakordselt suured puhtaks tahutud nurgaketid (allikas 2)
- Algne laia ja lameda kaarega lääneportaal on kaheastmeline astmikportaal, mille arhivoldid jälgivad palestiku astmeid, dekoorielemendid peaaegu puuduvad. Portaal oli siseküljelt ilmselt riivpalgiga suletav (allikas 2)
- Seinamüüre liigendavad kitsad kõrgel asuvad paarisaknad (allikas 2)
|
|
|
| SISEVIIMISTLUSETAPP 1 |
| Põhjaseina geomeetriliste seinamaalingute dateering langeb kokku esimese ehitusetapiga, asudes esimesel krohvikihil. Seega on need valminud 1260.a-tel, hiljemalt 1270. aastatel. (allikas 3) |
|
|
| SISEVIIMISTLUSETAPP 2 |
| Pikihoone mõlema võlviku roiete, kilpkaarte ja vööndkaarte kujundus on ilmselt samuti keskaegne, kuid põhjaseina maalinguist erinev etapp. See asub järgmisel või kohati ka hilisematel viimistluskihtidel. (allikas 3) |
|
|
| SISEVIIMISTLUSETAPP 3 |
| Pikihoone idaseinal võidukaare kohal asuv maaling kujutab tekstitahvlit. Maaling asub hilisemal krohvikihil ja tekstiks on sõna ANNO ja arv 1579 või 1629 (A. Randla peab tõenäolisemaks 1629 aastat). Teksti asukoha tähtsus lubab arvata, et tegemist võis olla kirikule oluliste sisetööde valmimise jäädvustamisega. (allikas 3) |
|
|
| EHITUSLIKUD MUUDATUSED |
1593.a. visitatsiooniprotokolli kohaselt on kirik moskviitide poolt armetult purustatud, kuid kuberner Gustav Axelson Baneri poolt taas üles ehitatud, katustatud, klaasitud, pinkide ja ustega varustatud. (allikas 4)
Aastail 1857-59 sai kirik neogooti stiilis lisandused: läänetorni ning ukseava lõunaküljele (allikas 1).
19 saj. on dateeritud ka lõunaseina läänepoolse võlviku paarisakna asendamine ühe laiema aknaga, ilmselt seetõttu puuduvad akna ümbert ka maalingud (allikas 3);
Lisati ka tugipiilarid, kuna uue torni raskus avaldas mõju kiriku läänepoolsele osale, põhjustades müüristiku vertikaalse mõranemise kiriku lääneseina siseküljel (allikas 2).
|
|
|
|
|
|
