Kirik rajati oletatavasti ajavahemikul 1815 - 1820 Pühalepa koguduse abikirikuna Ungern-Sternbergide poolt ning oli kasutusel nii navigatsioonimärgina kui tuletornina. Kiriku tornitipus paiknenud tuulelipul oli aastaarv 1815, mis dateeris ilmselt kiriku rajamise algaastat. Arvatavasti valmis kirik lõplikult siiski 1820.a.
Kirik on silmapaistvalt heade ehituslike proportsioonidega, kavandamisel on tunda oma ala silmapaistva ehitusmeistri kätt. Oletatavasti on hoone kavandajaks saksa ehitusmeister.
Kavatisse kuulusid:
- Kabelitaoline kirikusaal;
- Kolmetahuline kooriosa;
- Alt neljatahuline, kirikuruumi kõrgusel sujuvalt kaheksatahuliseks üle minev sihvakas kirikutorn; tornil 6-tahuline püramiidjas teravatipuline sindelkiiver, mida täiendasid tornimuna ja kiriku rajamisaastat tähistav tuulelipp (hävinud);
- Välisfassaadil sümmeetrilised petikaknapaarid. (Kolmest aknapaarist “tõeline” on vaid keskmine; kooriosal samuti keskmine, otsafassaadil asetsev. Välisfassaadide tumedad petikaknad markeerisid algselt isegi tegelike akende trapetsiaalset raamistikku, mis praeguseks on tuhmunud . Sama petikniššide süsteem on kasutusel ka kirikusaali ning kooriosa välisvundamiendil, kus “tegelikeks” ristkülikukujulisteks keldriakendeks on samuti vaid keskmised, samas säilub välisfassaadide rütmilisus.);
- Kabeli torniosal neli gootipärase ülakaarega torniakent (algselt kaetud pikilaudisest luukidega);
- Torniosal huvitava lahendusega väikesemõõduline pilutaoline torniaken.
|
