Esileht
JÄRVAMAA
JÄRVA-PEETRI

JÄRVA-PEETRI PÜHA PEETRUSE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu
Allikad
  1. Eesti arhitektuur 3 Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
  2. Pung, Aino. Järvamaa kirikud: Järva-Peetri. Paide: Kuma, 1996
  3. Järva-Peetri kirikuaia lühike ajalooline õiend koos kabeli tehnilise seiuskorra kirjeldusega. Koost. Raam, V. Säilik P-2048, Muinsuskaitseameti arhiiv, 1974
  4. Kunstiteadus. Kunstikriitika 6: artiklite kogumik. Tallinn: Kunst, 1986, lk 183- 184
Kiriku põhiplaan.. Foto: Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997.
KIRIKU RAJAMINE
14. sajandi algus

Järva-Peetri kirik on Järvamaa suuremaid sakraalehitisi. Kavatis järgib Järvamaal Liivi ordu patronaadi all väljakujunenud põhiskeemi ning koosneb :
  • kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest
  • ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest koorist 
  • läänetornist. (allikas 1)
Võlvlaed kooris ja pikihoones on samaaegsed (allikas 1; vrdl V. Raami varasemat seisukohta, mille järgi kõigepealt ehitati võlvitud kooriruum võlvimata pikihoonega: allikas 4). Kõik võlvid on kuplitaolised ristvõlvid, kus servjooned eenduvad üksnes kandades. Koorivõlviga liitub idaküljel Järvamaa kirikutele iseloomulik idakaar, moodustades altari kohal arhitektuurse baldahhiini (sama Ambla, Koeru kirikus). Pikihoones toetab võlve kolm paari jämedaid ümarsambaid, mille baasiprofiil järgib paiguti veel atika vorme, kuid kapiteel on asendatud hilisgooti talumiga. Kesklöövis on võlvikud põhiplaanilt nelinurksed, kitsamates külglöövides aga ristkülikukujulised.


Algselt oli torn pikihoone seinast vaid madala platvormkorruse võrra kõrgem. Torni alumine, kõrge võlvkorrus on idaküljel avatud ning moodustab ühtse ruumi kesklööviga. Lääneseinas paikneb müüritrepp. (allikas 1). 

Kirikul on kaks kitsast, teravkaarset portaali - põhjaseinas ning tornifassaadis.

Pikad ühejaolised aknad on sillatud lamedalt teravkaarseiks. Lääneportaali kohal on Järvamaa kirikutele tavalise ümarakna asemel kitsas püstaken.

14. sajandi II pool
  • Ehitati raidportaaliga põhjaeeskoda (allikas 1).
HILISEMAD MUUDATUSED
19. sajand
  • 1863. aastal ehitati 15. sajandist pärit müüridele kabel -  historitsistlik kabel on lihtne, ristkülikukujulise põhiplaaniga, paekivist seinte ning puust katusega (allikas 3).
  • Aastal 1868 sai torn arhitekt J.G. Mühlenhauseni projekti järgi praeguse kõrge kuju ja kiivri (69,7 m). (allikas 1) .
  • Sajandi teisel poolel valmis pseudogooti stiilis altar ning altarimaal (C. Greger) (allikas 2).