 |
|
|
JÄRVA-JAANI RISTIJA JOHANNESE KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad:
1. Eesti Arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997.
|
|
|
| KIRIKU RAJAMINE |
13. sajandi III veerand
13.sajandi III veerandil kindluskirikuna rajatud hoone algkavatisse kuulusid:
- ühelööviline, kolmevõlvikuline pikihoone;
- nelinurkne kooriruum;
- kõrgel paiknevad, ühese jaotusega ilma ehisraamistikuta aknad (hiljem allapoole pikendatud).
Järva-Jaani kirik on võrreldes teiste keskaegsete Järvamaa kirikutega pisut erandlik, kuna tal puudub võlvidele viiv müüritrepp. Võlvidele pääses üksnes viiluseinas oleva ukseava kaudu, mis võimaldas võlvipealset kasutada pelgupaigana.
Kiriku juures on tähelepanuväärne peaaegu täielik raiddekoori puudumine. Samas on kõik välisnurgad ja aknaavade välisservad laotud puhastest kvaadritest.
Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat viie piiskopi pühitsusristiga (uue altari ja kantsli ehitamisel 17. sajandil eemaldati oma algselt kohalt ja asetati kantsli alla) ning ristimiskivi jalg.
|
|
|
| HILISEMAD MUUDATUSED |
- Käärkamber koori põhjaseinas ja lõuna eeskoda on uusaegsed juurdeehitised, mille täpne ajaline dateering on teadmata.
16-19. sajand
- Liivi sõjas sai kirik kannatada. Paekivist tahvel kiriku lõunasissekäigu juures, kirjaga "WIWA 1645" viitab kiriku taastamisele Liivi sõja järgsel ajal.
- 1645. aastal valmis altar (Andreas Michaelson).
-
1648.a. sai kirik nikerdkantslil ning võidukaare krutsifiksi (Franz Hoppenstädt).
-
18. sajand - kiriku lõunaseina välisküljel asuv klassitsistlik hauamonument (tahvel ja tekst pühendatud Orina mõisnikule Carl von Schillingule).
-
1881 - neogooti stiilis, 45 m kõrguse läänetorni ehitamine (arh. J. G. Mühlenhausen).
|
|
|
|
|
|
