KARULA PÜHA MAARJA KIRIK

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1999.

2. Karula kiriku varemed. Kultuurimälestiste riiklik register. 

3. Valga praostkonna veebileht. Karula kiriku ajalugu. 

4. e-Kirik. Koguduse lugu: Karula kirik.

5. Karula kiriku varemete avariitööde I etapi aruanne. 2020. Liivimaa Lossid OÜ, T. Erilt (Muinsuskaitseameti arhiiv, digisäilik kk nr 39978)

Kirjalikult on Karula kogudust mainitud juba 31. oktoobril 1392, kui paavst Bonifatius IX määras ametisse uue preestri. Praegune kivikirik ehitati umbes pool sajandit kuni sajand hiljem – 15. sajandi teises pooles ja pühitseti Neitsi Maarjale. Lisaks olid kabelid Kaagjärvel, Korijärvel, Ähijärve ääres ja Iigastes. (allikas 4)

Teiste allikate põhjal on Lüllemäel asunud Karula (Carwele) kirikut esmakordselt mainitud 1532. aastal (allikas 2) või 1542. a. ühes vanas mõisadokumendis, millest kirjutab õp. H.E. Paslack oma kroonikas (1862-1900) (allikas 3).

Algkirik on koosnenud pikihoonest ja koorist. (allikas 1) Käärkamber paiknes kiriku põhjaküljel kirdenurgas, aga ei kuulunud algkavatisse. (allikas 5)

Pikihoone on suhteliselt lühike, 3-lööviline kolmetraveeline kodakirik. Piilarid ja võlvid on hävinud. Akendetea läänefassaadi liigendasid ümarkaarne tellisportaal ja tollal Lõuna-Eestis populaarne olnud lame konsooltornike, mis kirikupoolsel küljel oli avatud. Torni viiv trepikäik paikneb lääneseina ülaosas, viidates võlvidepealse kasutamisele redupaigana. (allikas 2) Teine sissepääs on olnud lõunaküljel (praegune küljeportaal pärineb 19. sajandist).(allikas 1)

Ruudukujuline koor laia teravkaarse aknaga idaseinas on olnud kaetud tähtvõlviga. Praegune võidukaar pärineb 19.sajandist. (allikas 1)

Kiriku väliskujundus on olnud äärmiselt lihtne. Maakiviseinu elavdasid puhta vuugiga kaetud tellisnurgad. Tõenäoliselt ei olnud kirik algselt väljast krohvitud. (allikas 5)
 

17.-18. SAJAND

1624. aastatel kirik põles sõdades, mil kaotas ka võlvid. (allikas 2). 

1630- varemeis, rahvas käis kuni 1642. aastani Tõllistes jumalateenistusel (allikas 3)

1651- ehitatakse valmis altariruum (allikas 3)

1657- kirik muudeti sõja ajal hobusetalliks (allikas 3)

1683- kirikust on alles vaid neli seina, katus on ainult altariruumil (allikas 3)

1693- kasutuskõlblik on vaid altariruum (allikas 3)

1700- kirik ehitatakse taas üles. Kirikukella valmistas Riias 1700. aastal Gerhard Meyer  (allikas 3)

1702- kirik rüüstatakse ja põletatakse Põhjasõjas (allikas 3)

1730- kirik ehitatakse jälle üles (allikas 3)
 

19. SAJAND

Pärast korduvaid remonte kirik rekonstrueeriti 1835-1836.a. (ehitusmeister Fr. Hess Lemsalust, puusepp Dexling). (allikas 2)

Ehitati uued puulaed, kooriruumi idaosa eraldati vaheseinaga ning sinna kujundati käärkamber. Portaalid ja aknad said uue, neogooti kujunduse, millega kõrvuti on kasutatud ka klassitsistlikke stiilielemente. Hiljem lisati puidust haritorn. (alllikas 1) Hoonel oli puitkatus (laast v kimm). (allikas 5)

Altaripildiks sai koopia Brüllow'i maalist "Jeesus ristil". Maali kinkis kirikule Karula mõisa omanik von Grote. Eelmine altaripilt (H.Sanders'i "Jeesuse taevaminek" arvatavasti valminud umb. 1600) oli kiriku käärkambris ja hiljem pastoraadis. (Väidetavalt 1982. aastal viidi ta Karula pastoraadist Tallinnasse restaureerimisele ja on kogudusele praeguseni tagastamata). (allikas 3)
 

20. SAJAND

1934. aastal teostati õpetaja eestvedamisel põhjalik remont ja kirik pühitseti uuesti 23. augustil 1936. aastal. (allikas 3)

1944. - kiriku hävimine: 1944.aasta augustis põles kirik sõjatules täielikult maha. Jumalateenistusi peeti Karulas 1972. aastani pastoraadis, samal aastal aga rüüstati see kirikumõisa südameks olev hoone täielikult. (allikas 3)

1995-1997 - kirikumõisa viljaaidast ehitati ümber uus Karula kirik, varemetest mõnesaja meetri kaugusele itta (projekt arh.büroo “Poolgas & Co”). Kiriku pühitses 10. mail 1997 peapiiskop Jaan Kiivit (allikas 3)