PADISE KLOOSTRIKIRIK

Kloostri ning kloostrikiriku orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Padise kloostri arhitektuur. Uurimise hetkeseis ja probleemid. Alttoa, Kaur - Keskaja küla : [rahvusvaheline ajalookonverents : 21. mai 2009, Padise] : ettekannete kataloog. Koostaja: Nurger, Heli. Padise: Padise Vallavalitsus, 2009
3. Arheoloogilised uuringud Padise kloostri varemetes aastal 2003 ruumide 2 ja 2a piirkonnas. Agu EMS OÜ. Kadakas, Villu. Tallinn, 2005 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr. A-7451)
4. Endise Padise kloostri varemete konserveerimise projekt. II osa. Ajalooline õiend. Koostaja: E. Tool. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-311)
5. Endise Padise kloostri varemete konserveerimise projekt. III osa. Konserveerimise projekt. R. Zobel, A. Sumbak. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-45)

Põhiplaan (allikas 1). Kaur Alttoa väitel on aga Padise kloostri seni arvatavas ruumide funktsioonis suuri küsitavusi (näit. küttekehadest täielikult jälgede puudumine dormitooriumis; konversidetiiva olemasolu, kuna viimaste roll hiliskeskajaks oli muutunud kloostrites minimaalseks või isegi olematuks). (allikas 2)

ALGKABEL

~1250.a.
Riia lähistel asuvale Dünamünde kloostrile kuuluvale Padise maavaldusele rajati kahetraveeline roidvõlvidega kabel, millest säilinud vaid alumine müüritsoon ja raiddekoori fragmente. (allikas 1)

Hilisemad uuringud on siiski selle väite seadnud kahtluse alla nii mainitud ruumide (ülaltoodud põhiplaanil tähistatud numbriga 1) ehitusaja kui funktsiooni . (allikad 2 ja 3)
2003.a. uurimistulemuste põhjal väidetakse, et nimetatud ruumide näol ei ole tegemist 13. sajandi keskpaigas rajatud kabeliga; samuti on nende kunagine funktsioon kloostri üldises skeemis selgusetu. (allikas 3)

KLOOSTRI RAJAMINE

(Kogu ehituse kronoloogia koos ehitusperioodidega: allikas 1)

Kogu ehitusprotsess koos vaheaegadega kestis üle 200 aasta. Põhihoonestik pühitseti 1448.a.

EHITUSETAPP I : u. 1313.-43.a.

Esimese, Jüriöö ülestõusuga lõppeva ehitusperioodi vältel tõenäoliselt:

- alustati klausuuri ehitamisega (kohapealsest kristallteralisest paest e Vasalemma marmorist)
- püstitati poolkeldrikorruse seinamüüristik
- rajati väliste seinamüüride alumine tsoon, mis kirikutiivas ulatus aknakaarte tasandini
- ehitati kiriku kõrval läänetiivas paiknev langevõrega topeltvärav

1343.a. Jüriöö ülestõusu käigus põletati klooster eestlaste poolt; 1346.a. müüdi ordule.

EHITUSETAPP II: u. 1375.-1425.a.

Ehitusperioodi I poolel – kloostri klausuurihoonestiku ehitamine, neljas tiivas poolkeldrikorruse seinamüüristiku ning välise seinamüüri alumise tsooni rajamine, kloostri idatiiva ruumide ehitamine, kesksambaga kelderkabeli võlvimine:

- viidi lõpule klausuuri ehitustööd
- võlviti kiriku idavõlviku all ainuesinev, tsentraalse ruumivormiga ning kesksambaga kelderkabel tsistertslastele obligatoorsete altarite paigutamiseks
- kõik seinamüürid said lõpliku kõrguse
- välismüürid krooniti sakmelise rinnatisega ja varustati kaitsekäiguga (hävinenud), mida kirdenurgas seob ümmargune konsooltorn
- idatiivas valmisid raidportaaliga ning korrustevahelise keerdtrepiga käärkamber, kapiitlisaal ja arvatav parlatoorium (võlvid ja sisesein kogu tiiva ulatuses taastati 17. saj.)
- kirikule ehitati ümmarguse konsooltorniga lääneviil ja väiksem ümartorn idakelbale

Kiriku idavõlviku all paiknev kesksambaga kelderkabel kloostri II ehitusperioodist.. Foto: M. Viljus (04/2010)

Kelderkabeli omapärane, konsoolita ning topeltmõikaga võlviroie.. Foto: M. Viljus (04/2010)

Vaade põhjast kirikule ning loodenurgas asuvale konsooltornile.. Foto: M. Viljus (04/2010)

Ehitusetapi II poolel (15. saj. alguses)
Kiriku ehitustööde lõpetamine, kiriku võlvimine :

- põhjaseina paigaldati sümboolse tähendusega figuraalsete reljeefidega kaetud võlvikonsoolid
- 8-tahulised püramiidja lõpuga konsoolid kiriku nurkades
- uue meistri tööna valmisid kiriku lõunaseina reljeefpeadega konsoolid
- kirik kaeti roieteta ristvõlvidega, mis toetuvad tugava profiiliga (rihvad kaare keskel ja rihv või ümarmõigas servades) vööndkaarele
- kõrged, 2-jaolised aknaavad iseloomuliku välisküljega ning laialt avanevate palendite ja kantkividest kaldu laotud aknalauaga
- põrand kaeti diagonaalruutudest parketiga

Kaur Alttoa esitab küsimuse kiriku valmimise dateeringu (V.Raami järgi ca 1425) õigsuse suhtes, kuna säilinud ürik teatab kloostrikiriku pühitsemisest 1448.a. Kuna pühitsemata kirikus ei tohi missat pidada, tekib kiriku valmimise ning pühitsemise vahele arusaamatu veerandsajandiline paus. (allikas 2)

EHITUSETAPP III: u.1425.-48.a.

Lõunatiiva ruumide ehituse lõpuleviimine, kaitsestrateegiliste ehitiste rajamine:

- lõunatiivas 2-löövilise refektooriumi ja köögi ehitamine
- lääneküljel suure eeshoovikompleksi püstitamine klausuuri värava ette
- 3-korruselise kaitse- ning elutorni rajamine eeshoovi lõunapoolsesse otsa
- tugevalt eenduva, külgedelt klausuuri kirikutiiba piirava eesväravatorni ehitamine põhjapoolsesse otsa
- kaalupalkidega langeväravad kolme sissepääsu kaitseks
- II korrusele rajati kahe võlvikuga kabel

Vaade varemetes eesväravatornile.. Foto: M. Viljus (04/2010)

HILISEMAD MUUDATUSED

16. saj. esimesel veerandil klooster sekulariseeriti, seejärel asustati sõjavägedega. 1559. a. müüs ordu Padise kloostri hertsog Magnusele. 1561.a. vallutati ajutiselt rootslaste poolt (allikas 4); Liivi sõjas oli klooster 1576-80.a. venelaste valduses (piiramise käigus kandis klooster suuri purustusi).

Liivi sõja aegsed juurdeehitused ja muudatused:

- eesvärava ette kirdenurka ja elutorni lõunaseina püstitati ümarad 2-korruselised haakpüssitornid (ehitusmaterjal saadi ristikäikude lammutamisel)
- kloostri eeshoovi ehitati suur kaev
- laskeavade ette ehitati paest suurtükipesad
- väravatorn sai piginukid ja külgvärav muudeti laskeavadeks
- tõenäoliselt kuulub ka maanteeäärne vallikraav samasse perioodi

1624.a-1918. - klooster antakse Rigi krahv Thomas Ramm`ile, kelle järeltulijate valduses püsis omand kuni Eesti maareformini. Kuni 200 aasta vältel kasutati hooneid eluruumidena, millest tingituna ka paljud ümberehitused. Kui kloostrist pisut ida poole ehitati uus mõisahoone, muudeti kloostriruumid majapidamisruumideks. (allikas 4).

Varasema mõisaperioodi vältel:

- gooti aknad muudeti nelinurkseiks
- käärkambri ning kapiitlisaali vahelisse seina murti uks
- välisseina müüri paksusesse ehitati käimlad, müüriti kinni nishid , võlvlagi varjati uue tasapinnalise laega (puitkonstruktsioonil); loodenurka püstitati ahi

Hilisemal mõisaperioodil (19. ja 20. saj.) muutus kapiitlisaal teisejärguliseks majandusruumiks -müüriti kinni enamus ukseavasid, ahi lammutati.