Esileht
LÄÄNEMAA
KÄRDLA

KÄRDLA RISTIJA JOHANNESE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu
Allikad:
1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. Paluküla kiriku restaureerimine. Ajalooline õiend. Köide II. KRPI, 1989. J. Viires. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-2309 (A. V. Parun. Ernst Ungern-Sternberg ja Kärdla kalevivabrik. – “Hiiu”, 1984. nr. 19. )
KIRIKU RAJAMINE

19. sajand (allikas 1)

1847      - ehitatakse väike puitkabel
1861-63 - kabeli asemele rajatakse kivikirik:

  • Klassitsistlikud proportsioonid;
  • Lame, kõrge hammaslõikelise karniisiga ääristatud viilkatus;
  • Idaküljel 5-tahuline apsiidkoor;
  • Lääneküljel avarate kellaluukidega, barokselt õhuline viilutorn;
  • Kõrged ümarkaarsed, gootipäraste ehitusraamistikega aknad;
  • Varjamata katusekandmik, interjööris kolm puust sambapaari.
Kärdla kiriku eelkäija - 1847.a. ehitatud nn. saksa kabel, mille idapoolne osa oli polügonaalne. Läänefassaadil eenduva torni ülaosa liigendasid ümarkaarsed avad. (ehitis hävinud). Foto: Foto Kärdla kiriku infostendilt.
Kuni 1929. aastani kaunistas kiriku läänepoolset fassaadi kaarjalt avatud ning õhuline kellatorn.
1929.a. ehitati endise avatud kellatorni ümber puidust, teravatipulise kiivriga torn. Torni ehitamine on nähtavasti seotud kirikule annetatud uue kellaga.. Foto: M.Viljus, 08/2011
Vaade viietahulisele apsiidkoorile.. Foto: M.Viljus, 08/2011
Vaade viietahulisele apsiidkoorile ning ümarkaarsele võidukaarele.. Foto: M.Viljus, 08/2011
Interjöörile on iseloomulik varjamata katusekandmik. Ruumi liigendavad kolm puust sambapaari.. Foto: M.Viljus, 08/2011
Kirik rajati spetsiaalselt ilma kellatornita, viimane asetses hoonest eraldi, u. 60 m kaugusel, kuna meremehed oleksid võinud torni kirikul ajada segi 5 km kaugusel asetseva Paluküla kirik-tuletorniga. (allikas 2)
HILISEMAD MUUDATUSED
1929 – valmib maast algav läänetorn, mis varjab algse, kaarjalt avatud kellatorni täielikult. (allikas 1)