|
|
|
KÄRDLA RISTIJA JOHANNESE KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad: |
1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996 2. Paluküla kiriku restaureerimine. Ajalooline õiend. Köide II. KRPI, 1989. J. Viires. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-2309 (A. V. Parun. Ernst Ungern-Sternberg ja Kärdla kalevivabrik. – “Hiiu”, 1984. nr. 19. )
|
KIRIKU RAJAMINE |
19. sajand (allikas 1)
1847 - ehitatakse väike puitkabel 1861-63 - kabeli asemele rajatakse kivikirik:
- Klassitsistlikud proportsioonid;
- Lame, kõrge hammaslõikelise karniisiga ääristatud viilkatus;
- Idaküljel 5-tahuline apsiidkoor;
- Lääneküljel avarate kellaluukidega, barokselt õhuline viilutorn;
- Kõrged ümarkaarsed, gootipäraste ehitusraamistikega aknad;
- Varjamata katusekandmik, interjööris kolm puust sambapaari.
|
|
Kirik rajati spetsiaalselt ilma kellatornita, viimane asetses hoonest eraldi, u. 60 m kaugusel, kuna meremehed oleksid võinud torni kirikul ajada segi 5 km kaugusel asetseva Paluküla kirik-tuletorniga. (allikas 2) |
HILISEMAD MUUDATUSED |
1929 – valmib maast algav läänetorn, mis varjab algse, kaarjalt avatud kellatorni täielikult. (allikas 1) |
|
|
|