  | 
     | 
      | 
    
          
            
              KÄRDLA RISTIJA JOHANNESE KIRIK | 
             
            
              Orienteeruv ehitusajalugu | 
             
            
                | 
             
            
                | 
             
           
          
            
              | Allikad: | 
             
            
              1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996  2. Paluküla kiriku restaureerimine. Ajalooline õiend. Köide II. KRPI, 1989. J. Viires. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-2309 (A. V. Parun. Ernst Ungern-Sternberg ja Kärdla kalevivabrik. – “Hiiu”, 1984. nr. 19. )
 
  | 
             
            
              | KIRIKU RAJAMINE | 
             
            
              19. sajand (allikas 1)
  1847      - ehitatakse väike puitkabel  1861-63 - kabeli asemele rajatakse kivikirik:  
    - Klassitsistlikud proportsioonid; 
 
    - Lame, kõrge hammaslõikelise karniisiga ääristatud viilkatus; 
 
    - Idaküljel 5-tahuline apsiidkoor; 
 
    - Lääneküljel avarate kellaluukidega, barokselt õhuline viilutorn; 
 
    - Kõrged ümarkaarsed, gootipäraste ehitusraamistikega aknad; 
 
    - Varjamata katusekandmik, interjööris kolm puust sambapaari.
  
  | 
             
            
              | 
             |  
            
              | Kirik rajati spetsiaalselt ilma kellatornita, viimane asetses hoonest eraldi, u. 60 m kaugusel, kuna meremehed oleksid võinud torni kirikul ajada segi 5 km kaugusel asetseva Paluküla kirik-tuletorniga. (allikas 2) | 
             
            
              | HILISEMAD MUUDATUSED | 
             
            
              | 1929 – valmib maast algav läänetorn, mis varjab algse, kaarjalt avatud kellatorni täielikult. (allikas 1) | 
             
            
                | 
             
           
     | 
      |