|
|
|
KUUSALU LAURENTSIUSE KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad: |
1. Eesti Arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997. |
|
EHITUSETAPP I |
13 saj. II pool Algkiriku rajamine
Algkavatisse kuulusid:
- nelinurkne koor
- käärkamber koori põhjaküljel (säilinud on teravkaarne raidportaal)
- koorist kaks korda pikem, ühelööviline pikihoone
- viilutornid mõlemal viilul (suurem lääne-, väiksem idaviilul) (torni tugimüür viilude siseküljel säilinud)
Võlvid jäid esialgu ehitamata, kuid vastavale kavatsusele osutab müüritrepp lääneseinas.
|
EHITUSETAPP II |
15. saj. II veerand Kiriku võlvimine
15. sajandi II veerandil kõrgendati kiriku seinamüüre, ehitati tugipiilarid ja laoti võlvid. Rippliseenitaolised laiad konsoolid ja vööndkaarefragmendid osutavad Tallinnast tulnud meistritele.
Läänefassaadile kinnitati laienevate harudega paerist, nn. epifaaniarist.
|
|
HILISEMAD MUUDATUSED |
16.-18. sajandi muudatused:
- Liivi sõjas 1564.a. purustati võlvid ja viilutornid.
- 17. sajandil sai kirik uue hinnalise sisustuse. Telliti uuele, baroksele kunstimaitsele vastav altarisein oma ala juhtivalt tallinlaselt Elert Thielelt ning renessansskantsel (arvat. A. Pampe).
- 1760. aastal valmis barokkkiivriga torn, mida kinnitab 1759 dateeritud kell.
- Vana fassaadirist toodi üle uue torni seinale.
|
|
1889-90
Kiriku rekonstrueerimine neogootiliseks.
Arhitektiks oli H. v. Howen - ehitusinsener, Tallinna ehitusnõunik, muinsuskaitsekomisjoni liige ja mitme neogooti stiilis hoone, sh. Iisaku ja Jüri kiriku uusehituste kavandaja. Torni ilmet ei muudetud, säilitati keskaegse kiriku müürid.
Uuendused:
-
neogootistati võlvid - kipisist ja betoonist vormitud neogootilikud roided ja konsoolid
-
koorile lisati iseseisva ruumina polügonaalne lõpmik uue käärkambri-ristimiskabeli näol
-
pikihoonet täiendati kahe külgehitisega, mis muutsid põhiplaani ristikujuliseks
-
kõik ruumiosad võlviti, muutmata jäi üksnes torn
-
uuendati põhjalikult siseviimistlust
|
|
|
|
|