 |
|
|
KOSE PÜHA NIKOLAUSE KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
| Allikad: |
1. Eest ehitusmälestised. Aastaraamat. Uut Harju vanadest kirikutest (Jõelähtme ja Kose), lk 141-175. Raam, Villem. Tallinn 1990.
2. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus 1997.
3. http://sites.google.com/site/eelkkose/kirik |
|
|
| EHITUSETAPP I |
1370. aastad:
Kivikiriku rajamine
Esikiriku kohta andmed puuduvad. Esimene kivikirik rajati hiljemalt 1370. a. paiku lihtsa kastikujulise ehitisena, mille välispikkus võrdub kahe laiusega. Praeguse pikihoonena säilinud algkirikul oli kolm romaanipärast hilisgooti tüüpi võlvikut (allikas 1), mille laius ületas sügavuse, idapoolne võlvik täitis koori ülesannet. (allikas 2)
Algkirikul:
- plaanimõõtmed (sulgudes sisemõõtmed): mõlemad otsaseinad 12,40-12,60 (9,75)m ja külgseinad 24,60 (21,55) m (allikas 1)
- seinamüüride paksus umbes 150 cm (allikas 1)
- põikisuunalised ristvõlvid (allikas 1)
- võlve iseloomustavad servjooned ja rõhtne kiirujoon (allikas 2)
- koorivõlviku lõunaseinas oli lai segmentkaartega istmenišš (allikas 2)
- loodenurgas keerdtrepp, kust pääses võlvidele (allikas 2)
- lääneseinas välisküljelt ümmargune viilutorn, mis toetus kahele konsoolile ning neid ühendavale kaarele, siseküljel eenduvale seinaastmele; see omakorda oli trepimarsi abil seotud keerdtrepiga (praeguse torni sees on viilutorn osaliselt säilinud) (allikas 2)
- põhjapoolsel välisküljel käärkamber (allikas 2)
Käärkambri ehituslik seos pikihoonega ja nende suhteline kronoloogia pole veel selgitamist leidnud, aga kindlasti valmis käärkamber enne kooriruumi ehitamist, sest vastasel korral paiknenuks ta traditsiooniliselt kooriruumi juures.(allikas 1)
|
| EHITUSETAPP II |
15. saj.
Kooriruumi ning torni ehitamine
1430. aastatel ehitati algkirikust poole kitsam nelinurkne kooriruum. Ühendamaks seda algkirikuga, murti vanasse idaseina praegune võidukaar. (allikas 2)
|
Uus kooriruum: (allikas 2)
- lääneküljel astmeline ukseportaal, mis viis ambo juurde, hiljem kantslisse
- kõigis seintes istenišid, lõunaseinas paarisnišš
- kuplitaoliselt kõrge ristvõlv (ainus säilinud ristvõlv)
- madalalt algavad võlvikannad toetuvad pikaks venitatud püramiidjatele paekonsoolidele ja neist lähtuvatele tellisroietele (järgivad Pirita kloostri eeskuju)
- aknad lõuna-, põhja- ja idaseinas
Võimalik, et samaaegselt kooriga sai algne sissepääs lääneseinas teravkaarse raidportaali, mis läänetorni ehitamisel paigutati praegusesse asukohta torni lääneseinas. Portaali esiserva profiil (ümarturp kõrvuti rihvaga) matkib Pirita kloostri edelakabeli lõunaportaali eeskuju. (allikas 2)
|
|
|
Esimene läänetorn ehitati tõenäoliselt 15. saj. lõpukümnenditel. (allikas 2)
Massiivsesse, neljatahulisse ning 5-korruselisse läänetorni kuulusid:
- lihtsa ristservjoonvõlviga kaetud alumine korrus
- kahel esimesel tornikorrusel lõunaseinas suur segmentkaartega istenišš, veidi väiksem istenišš põhjaseinas
- kahel esimesel tornikorrusel põhjaseina kirikupoolses lõigus kaminataoline lahtine küttekolle
- külgseintes niššide kohal või kõrval laskeavataolised nelinurksed aknaavad
- linnuselaadselt riivpalgiga suletav välisuks
- pikihoone loodenurgast II korrusele viiv keerdtrepp (ainuke pääs torni II korrusele)
|
|
|
| HILISEMAD MUUDATUSED |
16.-18. saj. muudatused
Liivi sõja algul, 1560.a. hävis Kose kirik osaliselt, müürid jäid püsima. (allikas 3)
- Pikihoone sai puidust silinderlae. (allikas 1)
- Idaseina murti sisse ukseava ja pikendati aknaid. (allikas 1)
- Arvatavasti 17. sajandil müüriti kaks rõngasristi torni läänefassaadile. (allikas 2)
- 1630.a. - hilisrenessansskantsel (T. Heintze). (allikas 2) (Koos kantsliga ehitatud altar hävines Põhjasõja ajal. (allikas 3)
- Arvatavasti 18.saj. müüriti kinni kooriruumi idaaken, samal ajal sai kirik praeguse altari. (allikas 3)
- 1744.a. - hilisbarokne altar (allikas 2).
19.-20. saj. muudatused
- lammutati vana käärkamber, selle asemel püstitati suur leerisaal (nn. uus kirik) (allikas 2)
- pikihoones likvideeriti osaliselt põhjaseina aknaavad ning asendati suurte kaaravadega, mis ühendasid kiriku uue, neogootipärase leerisaaliga (allikas 2)
- 1855.a. - altarimaal "Kristus ristil" (K.S. Walther). Maal varjas varem 1744.a. altarimaali, hiljem tõsteti käärkambri seinale. (allikas 3)
- 1859.a. - leerisaalis maal "Ristiltvõtmine" (T. Neffi järgi O. Zoege von Manteuffel) (allikas 2)
- 1873. aastal lisati tornile kaks eklektilist korrust ja neogooti kiiver. (allikas 2)
- 1890. a. - orel (Gustav Normann)
- Eesti Vabariigi ajal ehitati uue kiriku uksed kinni ja nõukogude aja algul, kui pastoraat ja leerimaja koguduselt ära võeti, jaotati see vaheseintega koguduse abiruumideks. (allikas 3)
Kirikuaia kahest kabelist on tähelepanuväärseim u. 1900.a. perekond v. Kotzebue`le ehitatud matusekabel - meenutab väliselt väikest 3-löövilist pseudobasiilikat. (allikas 2) |
|
|
|
|
|
