RANNU PÜHA MARTINI KIRIK

15. sajand

Esmased teated kiriku olemasolust pärinevad 13. sajandist.

Praegune kirikuhoone valmis tõenäoliselt 15. sajandil ning oli tsentraalse kavatisega võlvitud ehitis:

• ruudulähedase põhiplaaniga, kolmelööviline kahe traveega pikihoone
• pikihoone võlve kandis üksainus piilaripaar, seintel ja nurkades toetusid võlvkaared püramiidjatele, erandlikult paest konsoolidele
• harukordne piki-ja põikvööndkaarte kitsas profiil, mis avardas ühtset ruumimuljet
  
• pikihoones on kahel pool võidukaart altari-ja sakramendinišš, lõunaseinal Kristuse hauda sümboliseeriv nišš
  
• lai nelinurkne koor
• kooris paarismõikaliste roietega tähtvõlv, mis toestus mõikataolistele kilpkaartele ja astmena ahenevatele rippturpadele ruumi nurkades. Eestis erandlikult keraamilistel rippturpadel on kalapõietaolise ehisraamistikumotiiviga ümar baldahhiinkapiteel
  
• kooriruumi roideid kaunistas punane-kollane kalasabamuster, võidukaart dekoratiivvuugistik
• fassad: puhasvuuk-tellissein.
  
• peaportaal lääneseinas on Lõuna-Eesti tellisgooti maakirikute omadest kõige rikkalikum: teravkaarse portaali talumite palestiku profiil koosneb topeltrihvast kahe pirnvöödi vahel
  
• lääneortaalist lõuna pool fassaadiseinas erandlik segmentkaare ja ümarvöötraamistusega lai nišš, kus tõenäoliselt paiknes välisaltar – analoogne nišš paikneb ka koori idaseinas