LÜGANUSE RISTIJA JOHANNESE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Lüganuse kiriku tornikiivri taastamise projekt. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-8970
3. Seletuskiri mälestustahvli avamise kohta. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-6856
4. Kunstimälestised Kohtla-Järve rajoonis Lüganuse kirikus ja kirikuaias. Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv, toimik 4 – 6/8

• Seinamüürid on õhukesed. (allikas 1). See annab märku sellest, et algne kavatis polnud mõeldud võlvituna. (allikas 2)
• Ukseavad lääne- ja lõunaseinas on erilise kujunduseta. (allikas 1)
• Kirikul on linnusetaoliselt kõrgel paiknenud ühejaolised aknad ilma ehisraamistikuta (avad on hiljem allapoole pikendatud). (allikas 1)
• Ilmselt püstitati kirik kohaliku vasalli ülesandel ühtlasi perekondliku matusepaigana, sest juba kiriku rajamisel olid erakordse nähtusena valmis ehitatud võlvitud hauakambrid, mis kiriku külgseintesse jäetud avauste kaudu olid pidevalt ventileeritavad. (allikas 2)
  

• 15. sajandi I veerandil võlvisid Tallinna meistrid algkiriku 2-lööviliseks ruumiks.
• Pääsuks võlvidele murti lääneseina kõrgel paiknev käigušaht.

15. sajandi II veerand

• Tõenäoliselt 15. sajandi II veerandil ehitati kitsam nelinurkne kooriruum koos käärkambriga.
  
• 15. sajandi II veerandil püstitati läänefassaadi ette 4-tahuline torn, mille ülaosa on harvaesinevalt ümmargune. Tornil on 7 korrust; ülespääsuks murti torni jalamisse uus trepilõik, mis varustati raidportaaliga.
• Torni viiv portaal ja käärkambri portaal tehti ühesugused – ümarkaarsed ja talumita, mille palendiprofiil koosneb laiast rihvast kahe ahta ümarvöödi vahel.
• Kooriruumi lõunaseinas on kaks suurt vahepiilariga istenišši.
• Nurgaturpadega altarikorpus on kaldpinnaga servistatud mensaplaadi all.
  

• Võlvlaed purustati tõenäoliselt Liivi sõjas või 1657 Rootsi-Vene sõjas ja on tänini taastamata. (allikas 1)
• 1665. aastal ehitati tornikiiver ühe jala (30,48 cm) võrra müüridest kõrgemaks.
• 1667. aastal lõpetati tornitipp Narva ehitusmeistri Leusteti poolt (hävis 1941).
  

• Põhjasõjas (1700–1703) jäi kirik puutumata ilmselt uksel seisva venekeelse kirja tõttu: „Seda kristlasile pühendatud maja jätab iga kristlane puutumata“. (allikas 2)
• 1727 sai torn uue kiivri. (allikas 1)

• Tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast pärineb idaakna neogooti ehisraamistik. (allikas 1)

• 1941. aasta veebruaris rüüstati kirikut. (allikas 2)
• 1941 oktoobris toimus tulekahju, mille käigus hävisid katused, kunstiväärtuslik inventar (allikas 1), kiriku sisustus, vahelaed ja tornikiiver (allikas 2). Puutumata jäi vaid altari põhiosa koos pildi ja kõrvalnikerdustega. Kirik kaeti pärast põlengut hädakatusega.
• Spetsiaalselt Lüganuse kiriku jaoks 1991.-1993. aastal loodud altarivitraaži „Jeesuse taevaminek“ autoriks on klaasikunstnik Riho Hütt. See on esimene omataoline vitraaž maakonnas ja sarnaseid on Eesti luteri kirikuis vähe. Tinaraamis metallioksiididega värvitud klaasist vitraaž paigaldati kohale 1995. aastal. (allikas 4, ajaleheartikkel:  Põhjarannik, 21.06.95)