Allikad: |
1. Eesti arhitektuur IV.Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Villem Raam. Tallinn: Valgus, 1999. Lk 107-108 |
|
KIRIKU RAJAMINE |
Algne Põltsamaa Nigula kirik rajati ida kaldale, ordulinnusest kirde pole. Müürid olid maa- ja paekivist ning tellistest võlviroided toetusid maskpeareljeefidele paekonsoolidele. Sarnasus Türi kiriku konsoolidega osutab ehitamisajale 1300 paiku. Ilmselt rüüstati Liivi sõjas ja purustati Poola - Rootsi sõjas täielikult. |
|
17 sajand |
Kuni 1633 aastani tegutses kirik ajutises puithoones. Seejärel kohandati kirikuks linnuse lõuna-bastioni ümmargune suurtükitorn ja seda ringmüüriga ühendav vahehoov. Torni alumisest korrusest tehti käärkamber ja külgmüürid muudeti saalkiriku akendega külgseinteks. Portaal lossirahvale oli otsaseinas ja alevirahvale idapoolses külgseinas. Põhjasõjas rüüstati kirik ja linnusest lossiks arenenud hoonestus täielikult. Hävinesid renessaanslike nikerdustega interjöör loozide ja rõdudega ning T. Heintze poolt loodud suur ajanäitaja. |
18 sajand |
1750 aastail W.J. v. Lauw valitsemise ajal taastati kirik tagasihoidlikuklt barokkmotiividega nagu nurgarustika ja krobeline pritskrohv ning lukukiviga segmentkaarsed aknaraamistused. Lossipoolsesse otsa ehitati sale neljatahuline torn mida kroonis vahegaleriiga teravatipuline barokk-kiiver. Munal kiivri tipus oli daatum 1751. Vana suurtükitorn muudeti võidukaarega avatud kooriruumiks. |
20 sajand |
1910-11 uuendati torni. 1929 Kirik elektrivalgustuse sisseseade. 1934 Kiriku elektrikütte osaline sisse seadmine ja seesmised aknad 1941 sõjakeerises põles kirik koos lossiga varemeiks. Kirik taastati 1947-52 ja tornikiiver 1969. Interjööris on kahekordsed puitväärid ja oreliprospekt. Altar ja kantsel pärinevad endisest Tartu Ülikooli kirikust. |
|