VORMSI PÜHA OLAVI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. Vormsi kiriku ajalooline õiend. Köide I. KRPI, 1987. V. Raam. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr P- 2036
   
   

16. saj. lõpul kirjapandud rahvapärimuse kohaselt olevat kiriku lasknud ehitada Taani kuningas Valdemar II 1219.a.

Praeguse ehituskehandi vanim ehitusosa - kooriruum - valmis 1400.a. paiku. (allikas 1)

Koor:

• nelinurkne
• külgseinte välispinnal läänepoolsetes lõikudes eenduvad sidekivid ehitamata jäänud pikihoone jaoks (nüüdse pikihoone otsasein paikneb kaugemal)
• roieteta ristvõlv
• teravatipuline võidukaar ilma talumita
• sügavad (60 cm) teravkaarsed, peaaegu täielikult seinapinda hõlmavad nišid
• võlvlage kannab niššide kõrval nurgapostidena ja niššide kohale kaarena täispaksuses püsinud seinamüüristik (harva esinev lahendus, lähem analoog Padise kloostri ida- ja lõunatiivas)
• servjoonvõlv ülal lameda kupli taoline; servjooned asenduvad vaokestega ning lõpuks tasanduvad (sama Vigala kirikus, Ridala kiriku tornis, Järve linnuses)
• madalale ulatuvad võlvikannad, nurkades toetuvad püramiidjatele konsoolidele (sama Vigala kirikus, Padise väravakabelis)

Maaling koorivõlvil:
Pärineb koori ehitusajast, 15. saj. algusest. 

Praegune pikihoone ehitati 1632 (selle põranda all on säilinud varasema puukiriku vundamendid): (allikas 1)

• ruudulähedase põhiplaaniga
• kummaski külgseinas kaks avarat teravkaarset akent
• teravkaarne peasissepääs lääneseinas
• ümarkaarne külguks lõunaseinas, kellaluuk lääneviilul
• kõrge talalagi, kolm paari pikki puust ümarposte osutavad 3-löövilisele ruumijaotusele (sama Noarootsi kirikus). 
  

Praeguse pikihoone valmimist tähistavad ka altar (1670; Georg Baselaque- praegu säilinud üksnes müüritud altarilaua stipes ja seda kattev puust mensa) ja kantsel (E. Thiele töökoda; kantsli korpusega seotud figuuridest on vaid kolm säilinud originaalsetena). (allikas 2)

Välisfassaadil:

• teravkaarsed aknad, üks ida.-, teine lõunaseinas (algkuju hiljem suurendatud)
• raidraamistuses aknake lõunaseinas (hostia või reliikvia eksponeerimiseks).   (allikas 1)
  

1772 - toimus suur remont (täpsemad andmed puuduvad). Tõenäoliselt ehitati siis ka oreliväär. Võimalik on ka orelivääri ehitamine koos talalaega 1632. aastal, millele viitab sammaste omavaheline sarnasus. Remondi daatum on raiutud aastaarvude tahvlile kiriku lääneukse kohal. (allikas 1)

1820.a. paiku ehitati koori põhjaseina kõrvale telliskatusega luukamber, mis lammutati 1927.a. (allikas 2)

1929 - suurem remont-ümberehitus (daatumsamuti raiutud aastaarvude tahvlile kiriku lääneukse kohal)

Vormsi kiriku kalmistu, mis rajati 1836.a., kujunes üheks omapärasemaks surnuaiaks Eestis.